Eesti toidumärgid täidavad erinevaid eesmärke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti toidul on palju märke – on kollektiivmärke, mis ühendavad piirkondlike toidutootjate huve, aga eksisteerivad ka näiteks kvaliteedi-, garantii- ja tunnustusmärgid.
Kollektiivmärgid edendavad piirkonna toidutraditsioone ja ühendavad kohalikke toidutootjaid. Siinkohal võib näiteks tuua märgi «Saaremaa ehtne toode».
Samuti on kasutusel kvaliteedimärgised nagu Peipsi Sibul ja Liivimaa Lihaveis, millega tähistatakse kindlat kvaliteeti. Näiteks Liivimaa Lihaveis tähendab, et tegemist on rohumaal kasvanud looma lihaga ja sel on iseloomulik intensiivne maitse, Peipsi Sibul on kindla meetodiga kasvatatud roosaka koorega Peipsi traditsiooniline kibesibul, sordiks «Jõgeva-3».
Veel leidub tunnustusmärke parimatele maitsetele ja headele toodetele ning garantiimärke, millest ehk jõuliseima sõnumiga on tarbijatele EU mahemärk.
Eestimaa Talupidajate Keskliit alustas 2014. aastal katuskaubamärgi loomist Eesti talutoidule. Eelnevalt läbi viidud Turu-Uuringute AS-i uuring näitas, et tarbijad vajaksid mahetoidu kõrval ka talutoidu ühtset märgistamist. Vastav märk sai valmis läinud aasta lõpus ning sellest aastast alustati litsentside väljastamist talunikele. Lisaks tootjatele saavad eraldi tingimustel antud märki taotleda talutoidu töötlejad, toitlustusettevõtted, kaupmehed ja e-kaupmehed.
Üldine kaubamärk
Ehtne Talutoit on registreeritud Eesti Patendiametis kui kaubamärk ja selle omanik ning litsentsiandja on Eestimaa Talupidajate Keskliit. Märgi põhiülesanne on edastada tarbijale sõnum, et konkreetne toode on valmistatud mõnes Eesti talus.
Talunikule on märk abiks oma toodangu turustamisel. Eesti väiketootjatel on toredaid brände, kuid neile korraliku turundusplaani loomine jääb tihtilugu varju tootmise ja müügikanalite leidmise kõrval. Turundustegevused on ka väga kallid. Ühiskond on aga juba kord infoväljas, kus läbimõeldud turundus on aina olulisem ka maapiirkondade mikroettevõtjatele, kes soovivad turul kanda kinnitada.
Ühtne katuskaubamärk võimaldab tootjatel säilitada nii oma brändi kui ka lõigata kasu suurema kaubamärgi tuntusest. Kaubamärgi Ehtne Talutoit tutvustamiseks on plaanis nii sel kui ka järgmistel aastatel mahukad reklaamikampaaniad.
Usaldusmärk tarbijatele
Ehtne Talutoit kaubamärgi alla kuuluva toidu tooraine peab pärinema kodumaisest talutootmisest ning ettevõttest, mis kuulub perekonnale ja kus talutöö tehakse ära peamiselt oma pere poolt. Lubatud ei ole kunstlikud lisaained ega säilitusained. Mõningatel juhtudel võib vaid maitsestamise eesmärgil kasutada võõramaise päritoluga toorainet, näiteks banaani ja apelsini.
Toidu põhikoostise peab moodustama siiski talu enda tooraine. Näitena võib siinkohal tuua banaanijogurti või kõrvitsa-apelsini marmelaadi, mille peamine koostisaine on talutoodang, kuid maitsestamiseks on kasutatud võõramaist päritolu toorainet.
Erandina võib toodang olla ka metsataimedest, -seentest või -marjadest, kuid neid peab ikkagi talus töötlema, valmistamine ei tohi olla tööstuslik.
Ehtne Talutoit teeb tarbijatele ka näiteks turul ostlemise läbipaistvamaks, sest seda märgist tohivad kasutada vaid need tootjad, kes müüvad ise oma kaupa või kes on palgale võtnud müüja. Teistele juriidilistele ettevõtetele märgi kasutusõigus ei laiene. Tarbijate jaoks on see märk usaldusest, sest turg on koht, kus võidakse ostjat petta ning müüakse võõramaiseid marju, köögi- ja puuvilju kodumaiste pähe.
Väärtuste küsimus
Neid, kes tingimata ainult talutoitu eelistavad, on tarbijate seas siiski pigem vähe ja selleks, et kogu vajaminev toidukaup talust kätte saada, peavad nad ise üksjagu vaeva nägema – käiakse turul, talunike juures kodus või kasutatakse toiduvõrgustike teenuseid.
Rohkem on mahetoodete tarbijaid, kuid selle sihtrühma eelistustesse kuuluvad ka paljud võõramaist päritolu tooted, mis kaubanduses mahemärgiga saadaval.
Talutoitude eelistajad näevad oma valikut põhimõttelise küsimusena, pidades oluliseks Eesti talupidajate toetamist. See aitab edendada maaelu ja raha, mis toidu eest makstakse, jääb Eestisse. Elujõulised talud on kahtlemata olulised, tagades inimeste varustatuse siinse toiduga, et me ei jääks liialt importkaubale lootma.
Kampaania algus
Kaubamärki Ehtne Talutoit hakkab peagi järjest enam müügilettidel näha olema, sest algab suurem tutvustuskampaania ja plaanis on olla esindatud ka mitmetel väliüritustel.
Soovijad on saanud märgi jaoks taotlusi esitada tänavu aprillist alates. Tuntumatest talutootjatest on märgi kasutusõiguse saanud näiteks Pajumäe talu piimatooted, Kaarli Talu jahud, helbed ja seemned ning Minna Sahvri kodumaistest marjapüreedest valmistatud marmelaadid.