Vaata, kui kaua pärast «kõlblik kuni» kuupäeva võib piima veel söögiks kasutada

Piim

FOTO: Tairo Lutter / Postimees / Scanpix Baltics

Eesti suuremate piimatootjate sõnul tähistab piimapakile märgitud «kõlblik kuni» kuupäev ennekõike seda aega, kuniks tootja saab garanteerida nii piima kvaliteedi kui ohutuse, küll ei välista see märksa pikemat kasutusaega.

«Realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva ehk «kõlblik kuni» märgistust kasutatakse kiirestirikneva toidu, sealhulgas piimatoodete puhul, mis oma koostise tõttu on soodne keskkond riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvuks ja paljunemiseks ning võib seetõttu muutuda ohtlikuks  inimese tervisele,» selgitab Farmi piimatööstuse turundusjuht Ruta Kallaspoolik. Märgitud kuupäev näitab, et selle kuupäevani tagab tootja toidu ohutuse ja nõuetekohasuse neil tingimustel, mis on märgitud pakendile. Piimatoodetel on see tavaliselt +2 kraadist +6 kraadini.

«Piim ei pruugi rikneda kohe kui viimane kuupäev käes, kuid edasine piima tarvitamine on tarbija omal vastutusel,» lisab Tere kvaltieedijuht Kaisa Ringmäe. Tema sõnul sõltub kõik sellest, kuidas on toote külmaahelat - tootja, transport, laod, kauplus, kodukülmik - suudetud säilitada. «Mida madalam on temperatuur, see tähendab alla +6 kraadi, seda suurem on tõenäosus, et piim säilitab om kvaliteedi ka peale säilivuskuupäeva,» märgib Ringmäe.

Piimatootjate kinnitusel on säileaeg paljude laboratoorsete katsete keskmine tulemus, kus on arvesse võetud ka võimalikest temperatuurikõikumistest tulenevaid riske. «Säilivuskatse viiakse läbi kõigi uute toodete turuletulekul ning seda korratakse hiljem regulaarselt,» räägib Ruta Kallaspoolik. Tema sõnul võetakse näiteks Farmi piimatööstuses igast toodetud partiist näidispakk, mida säilitatakse toote realiseerimisaja lõpuni.

Millal piima enam kasutada ei saa?

Valio Eesti turundus- ja tootearendusdirektori Krista Kalbini sõnul ei saa tänapäeval enam rääkida sellest, et piim läheb hapuks, vaid ta rikneb, kuna kaasaegse tehnoloogiaga pastöriseeritud piima sisse vähe piimhappe- ja muid baktereid. Samas toonitab ta, mis on pastöriseerimise eesmärk - hävitada haigusttekitavad mikroobid ning tagada piima ohutus ja kõrge kvaliteet.

Seda, kui pikk on piimatoote säilivusaeg, mõjutavad mitmed asjad. «Kindlasti tootmisprotsessi puhtus,» sõnab Ruta Kallaspoolik Farmi piimatööstusest. Kinnises tootmisliinis toodetud toode säilib alati kauem, kui nii-öelda põlve otsas segatu. Kindlasti tuleb silmas pidada ka tootele märgitud säilitamistingimusi.

«Näiteks, kui ostate kuumal suvepäeval kilepiima, mille puhul on külmaahel varasemalt rikutud: lohakas laotöötaja pole külmautost tulnud kaupa paigutanud kohe külmkappi, vaid jätnud keset müügisaali seisma, ja te panete selle piima poekotti, sõidate tunnikese kuumas trollis koju, unustate veel köögilauale, siis ilmselgelt selle toote säilivusaeg lüheneb,» märgib Farmi turundusjuht.

Krista Kalbini sõnul on kõige lihtsam viis hinnata piima kasutuskõlbulikkust kolme näitaja alusel - lõhn, maitse ja konsistents. «Seega kui piimal pole tavapärasest erinevat lõhna ega maitset, samuti pole konsistents muutunud, siis joob minu pere piima julgelt ära ka peale pakendil märgitud «kõlblik kuni» kuupäeva,» ütleb ta.

Ruta Kallaspoolik lisab, et kui piim on paar päeva säilivuskuupäeva ületanud, kuid ei maitse ega lõhn ei anna tunnistust riknenud piimast, soovitab ta seda kasutada ennekõike toitudes, mille valmistamisega kaasneb ka kuumutamine - koogid, vormiroad, supid, kastmed.

Riknenud piimast annab esmalt tunnistust kergelt ebameeldiv lõhn, seejärel mõrkjaks muutunu maitse, paksenenud ja venivaks muutunu konsistents. «Kui maitse ja lõhn ei ole veel eristuvalt halvad, siis võib piima alanud riknemisele viidata ka selle helbeliseks muutumine kuumale kohvile valades või putru keetes,» lisab Tere kvaliteedijuht Kaisa Ringmäe.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles