Vaata, millised andmekaitserikkumised teevad eestlastele enim muret

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hirm andmekaitserikkumiste pärast tekib mitmel põhjusel.
Hirm andmekaitserikkumiste pärast tekib mitmel põhjusel. Foto: SCANPIX

Selle aasta esimeses pooles on eestlased andmekaitse inspektsiooni poole telefoni teel pöördunud kõige enam isikuandmete kaitse probleemide tõttu töösuhetes.

Probleemide tõttu töösuhetes on aasta esimeses pooles pöördutud andmekaitse inspektsiooni poole 73 korral, teatab amet. Nõuandetelefoni teel kõige sagedamini küsitud küsimused puudutasid kaameratega jälgimist, aga ka biomeetriliste seadmete kasutuselevõttu, fotode avaldamist töökohtade veebilehtedel ning e-posti lugemist.

«Täpsustuseks tuleb märkida, et oma muredega helistasid nii töötajad kui tööandjad, kes küsisid nõu, kuidas korraldada töösuhteid nii, et need vastaksid isikuandmete kaitse seaduse nõuetele,» sõnas andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik selgituseks Margit Liivoja.

Teisena sagedamini esinev murekoht oli isikuandmete avaldamine, selles osas esitati kokku 68 küsimust. «Ülekaalukalt troonis avaldamise kohana internet,» lisas Liivoja.

Suures hulgas telefonikõnedes küsiti veel nõu delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimisel (59), 39 kõnet käsitlesid korter- ja eramajades kasutatavaid turvakaameraid ning 21 kõnet võlgnevustega seotud probleeme, sh kohtutäiturite ja inkassofirmade tegevust.

«Teatavas hulgas küsimustes muretseti veel eraparklate, pilveteenuste, statistikaameti poolt küsitavate andmete ning telesaate C-komando pärast,» ütles inspektsiooni avalike suhete nõunik.

Avaliku teabe teemadel helistati kokku 82 korral, sealhulgas juurdepääsupiirangute kehtestamine tekitas küsimusi 34 ning teabenõude täitmine 27 korral. Elektroonilise side valdkonna küsimusi oli 12 ja need käsitlesid eranditult spämmi. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes nende kõnede hulk ligi 50 protsenti. 37 kõne puhul küsiti nõu küsimustes, mis ei kuulu Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvealasse.

Kokku helistati andmekaitse inspektsiooni nõuandetelefonile jaanuari algusest juuni lõpuni 585 korda, mis on veidi rohkem kui möödunud aastal samal ajal, mil helistati kokku 571 korda.

Inspektsiooni nõuandetelefonil 627 4144 saab helistada tööpäeviti ennelõunal kella 10-12 ja pärastlõunal kella 14-16ni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles