Kuidas poes tervislikku toidukaupa leida?

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toiduainete kõrvutamisel aitab GDA-märgistus.
Toiduainete kõrvutamisel aitab GDA-märgistus. Foto: Peeter Langovits

Toitumisteadlane Mai Maser rääkis eile GDA-toidumärgistust tutvustaval üritusel, kuidas poest tervislik toidukaup üles leida.

Maseri üks soovitustest oli võtta poes müüdav ette toidugrupipõhiselt – kõrvutada erinevaid leiva- ja saiatooteid, erinevaid juuste, lihatooteid jne. Alustada võiks oma lemmiktoodetest, uurida, mida need sisaldavad. Kui ilmneb, et näiteks soola, rasva, suhkru- või mõne muu toitainesisaldus on liialt kõrge, võiks otsida parema alternatiivi ja katsetada, kas see on sama hea maitsega. Kui maitse ei meeldi, tuleb valimise ja võrdlemisega minna edasi.

Üheks abimeheks on sellise toiduainete kõrvutamise puhul GDA-märgistus, kuid seda ei pruugi leida kõikidelt Eestis müüdavatelt toidukaupadelt. Praeguseks on GDA ehk erinevate toitainete soovitatavad päevased tarbimiskogused oma toodete pakenditel välja toonud ligi paarkümmend tootjat. Rohkem on märgistatud tooteid näiteks leibade ja jookide seas, liha- ja piimatoodetel on taolist märgistust vähem.

Tervisliku toidu valik peaks Maseri õpetuse järgi lähtuma ka inimese tervise olukorrast. Kui mureks on kõrge vererõhk, siis peaks eelistama vähese soolasisaldusega tooteid, kui probleemiks on liigne kehakaal, siis tuleks jälgida kaloraaži.

Kuigi otseselt Maser ajast ei rääkinud, on selge, et tema nõuandeid ei saa järgida siis, kui poeskäiguga on kiire. Samal üritusel kõnelenud Kristina Šmigun-Vähi märkis, et kui tema hakkas tõsisemalt oma toiduvaliku üle mõtlema, kulus tal esialgu poeskäigule tunde. «Olin kaks tundi poes, aga korvis oli ikka nii vähe asju,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles