Kindlustusselts: inimesed ei usu, et võiksid ise liiklusõnnetuse põhjustada

Eesti inimesed usuvad, et suurema tõenäosusega põhjustab neile liiklusõnnetuse kaasliikleja või teele jooksev loom. Foto: Marianne Loorents

Kindlustusseltsi uuringu kohaselt usuvad Eesti inimesed, et suurema tõenäosusega põhjustab neile liiklusõnnetuse kaasliikleja või teele jooksev loom, kui nemad ise.

Maikuus läbi viidud Seesami kindlustusseltsi uuringu raames küsiti inimestelt, millised liiklusõnnetusega seotud riskid ohustavad nende hinnangul neid kõige rohkem. 79 protsenti vastanutest arvas, et kõige tõenäolisemalt põhjustab neile kahju teine liikleja, 70 protsenti uskus, et kahju võib põhjustada teele jooksev loom ning vaid 47 protsenti pidas tõenäoliseks, et nemad ise võiksid kahju põhjustada. Kõige vähem usuvad teistele liikluskahju tekitamise tõenäosusesse linnas elavad inimesed.

Seesami kahjukäsitluse juht Ly Jõhviku sõnul selgub, et linnades toimub liiklusõnnetusi arvuliselt siiski oluliselt rohkem, kui maapiirkondades. «Linnades juhtub kindlasti oluliselt rohkem nn kergemaid plekimõlkimisi. Maapiirkondades juhtub õnnetusi harvemini, kuid maanteedel juhtuvate õnnetuste kahju on reeglina kõrgemate sõidukiiruste tõttu suurem,» rääkis Jõhvik.

Ka loomade sõiduteele jooksmine tekitab õnnetusjuhtumeid üsna tihti. «Teele jooksnud looma poolt sõidukile tekitatud kahju hüvitame kaskokindlustuse alusel. Sel aastal on Seesam hüvitanud juba 125 kahju, kus on toimunud kokkupõrge loomaga,» sõnas Jõhvik. Ta lisas, et üldjuhul ei liigu metsloom tagasi kui ta on teed ületama asunud ning kindlasti ei ole mõistlik signaali anda 

Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika andmetel toimub kõige enam liikluskahjusid tagurdades, tagant otsasõidul või teeandmise kohustuse eiramisel. «Liiklusõnnetuse põhjuseks võib olla nii asjaolude kokkusattumine, millestki tingitud aeglasem reaktsioon, tähelepanu hajumine kui ka teiste liiklejatega mittearvestamine ja oma õiguse tagaajamine,» märkis Jõhvik.