Üheksa põhjust, miks eestlased jätavad töökohale kandideerimata

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töövestlus
Töövestlus Foto: SCANPIX

Peamine põhjus, miks Eesti inimesed jätavad töökohale kandideerimata, on negatiivne kogemus konkreetse ettevõtte või asutuse kliendina.

«Uuringutulemustest järeldub, et selleks, et ettevõte saaks lihtsa vaevaga suurendada kandidaatide hulka kuni kaks korda, tuleb vaid luua oma kandidaate kõnetavad ning eristuvad töökuulutused ja karjäärileht,» sõnab uuringu läbiviinud tööandja turunduse agentuuri Brandem tegevjuht Paavo Heil, vahendab ettevõte.

Eesti suurima tööturu- ja palgauuringu tulemused näitavad, et kõige sagedasemad põhjused, miks inimesed jätavad töökohale kandideerimata, on negatiivne kogemus kliendina, igav tööülesannete kirjeldus ja see, kui ettevõtte juht on jätnud endast avalikkuses halva mulje.

Brandemi tegevjuhi Paavo Heili sõnul näitavad uuringutulemused kätte mitu kohta, kus Eesti tööandjatel on suur potentsiaal muuta end potentsiaalsete tulevaste töötajate silmis atraktiivsemaks. Näiteks tuli uuringust välja, et iga teine tööealine elanik on jätnud töökohale kandideerimata põhjusel, et ettevõtte töökuulutused või karjäärileht jätavad kehva mulje.

Potentsiaalse töötaja valikut mõjutavad lisaks palgale ja muudele pakutavatele hüvedele absoluutselt kõik tegurid, mis tööandjat nende jaoks määratlevad. «Nii nagu uuringutulemustest selgus, ei tehta kandideerimisotsust mitte vaid selle järgi, kuidas asjad ettevõttes tegelikult on, vaid selle järgi, kuidas asjaolud kandideerija jaoks näivad,» sõnab Paavo Heil.

Brandemi ja Palgainfo Agentuuri koostöös hiljuti läbi viidud Eesti suurimas tööturu- ja palgauuringus osales kokku 13 396 töötajat. Vastajatel paluti nimetada põhjuseid, miks on nemad jätnud töökohale kandideerimata. Lisaks eelpool nimetatud põhjustele sõnas oluline hulk vastajatest, et nad jätavad kandideerimata, kui teavad, et ettevõttel on hiljuti olnud majandusraskuseid.

Mais 2015 läbi viidud Palgainfo Agentuuri, Brandemi ja teiste partnerite tööturu- ja palgauuringu fookuses oli sel korral tööandja maine kujunemine. Uuringus leidis kinnitust, et hea mainega tööandjatel on kordades odavam viia läbi värbamist. Lisaks uuriti ka tööturul olevaid tõmbe- ja tõuketegurid - mis hoiab töötajad tööandja juures ja mis paneb neid töökohale kandideerima või kandideerimisest loobuma.

Vaata allolevalt jooniselt lähemalt, mis on üheksa peamist põhjust, miks eestlased jätavad töökohale kandideerimata.

Foto: Brandem
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles