Ka kinnisvara müüja võib valusasti vastu näppe saada

Noorpaar huvitub kinnisvara ostust.

FOTO: SCANPIX

Palju on kuuldud pahatahtlikest müüjatest, Joeli pere lugu on aga vastupidine näide sellest, kuidas oma kodu müües võib samuti sattuda kohtupinki.

«Müüsin korteri, mille neli aastat tagasi ise oma perega olin enda jaoks remontinud – vahetanud elektrijuhtmed, aknad ja soojustanud seinad seestpoolt. Aasta pärast müüki algas kemplemine ostjaga. Ostja soovis korteri tagasi anda, kuna õhksoojuspump ei küta piisavalt ja aknad jäätuvad ning lasevad tuult läbi. D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse abiga sai koostatud vastukiri,» räägib Joel.

Järgnev aasta möödus perele rahulikult ning arvati, et vaidlus on läbi. «Siis aga sain kohtumääruse, kus ostja soovis korteri tagastada ja lisaks müügihinnale saada 2000 eurot hüvitist või alternatiivselt kahjuhüvitist summas 5000 eurot,» ütles mees.

Seejärel pöörduti uuesti D.A.S.-i poole, kes koostas vastuse hagiavaldusele ning algas kohtumenetlus. Ostja soovil telliti ekspertiis maksumusega 3000 eurot. Enne seda korraldati ka vaatlus, kus selgus, et korter on täiesti samas seisukorras nagu see oli ostes, aga ostja loetles vigu muudkui juurde: valesti paigaldatud elekter ja veetorud, siseviimistluses puuduvad uksepaled, mis olid puudu nii müügikuulutusel kui ka silmaga nähtavad ostes.

«Ometi oli ostja teadlik, et olin ise remondi teinud. Selleks hetkeks olid meie suhted juba väga halvad, kuna ta süüdistas mind kõigis oma hädades, sh tervise- ja pereprobleemides,» ütles Joel.

Kohus palus kaaluda kompromissi sõlmimist, kuna ekspertiis tuvastas teatud nõuetele mittevastavused: akna makrofleks oli nõuetekohaselt liistudega katmata (mis oli nähtav ka ostes), elektrijuhtmestikul polnud projekti ja seina soojustamisel oli panemata jäänud aurupaber.

«Et asi lõplikult kaelast saada, saigi sõlmitud kompromiss, kuna olin teadmatusest tõesti mõningaid nõudeid rikkunud. Mul tuleb hüvitada kahju 3000 euro ulatuses üheaastase maksegraafikuga. Menetluskulud jäid mõlemal poolel endi kanda, minu omad kandis D.A.S. Õigusabikulude Kindlustus,» rääkis Joel.

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse jurist-kahjukäsitleja Jaanika Reiliku sõnul on Riigikohus tõepoolest asunud seisukohale, et isikut ei vabasta vastutusest ehitusalase erihariduse puudumine. Kui isik otsustab renoveerimist või remonti ise teostada, peab ta viima ennast kurssi kehtivate normidega ning tegema seda samal tasemel, mis spetsialist.

«Just eelneva Riigikohtu seisukohale tuginedes otsustas kohus rahuldada ka hageja ekspertiisi taotluse, kuigi viitasime Riigikohtu lahendile, et kui notariaalses lepingus on kirjas, et kinnisasi on ülevaadatud, tuleb eeldada, et see on ostetud sellises seisukorras nagu see oli ülevaatuse ajal. Kuivõrd tõenäoliselt oleks kohtuotsusega mingi summa Joelilt välja nõutud ning sel juhul oleks tulnud see tasuda ühes osas, oli kompromiss mõistlik lahendus. Lisaks oleks võinud kohtukulud asjaga edasi minnes puhul kujuneda väga kõrgeks ning isegi ületada maksimaalse kindlustushüvitise piiri,» rääkis Reilik.

Kirjeldatud juhtum on õpelik lugu sellest, kuidas tasub notariaallepingusse väga täpselt kirja panna kinnisasja seisukord, millised dokumendid on olemas ja millised mitte. Kui mõni dokument või projekt on puudu, siis tuleks see nii ka lepingus kokku leppida, et hiljem vältida pahatahtlike ostjate nõudeid. Müüjad peaksid arvestama asjaoluga, et vaid lause «olen asja üle vaadanud» ei vabasta kedagi vastutusest.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles