Metsasaadused avavad kadunud inimeste otsinguhooaja

Kerli Kivistu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsa meelitavad marjad ja seened toovad politseile kaasa kadunud inimeste otsinguhooaja.
Metsa meelitavad marjad ja seened toovad politseile kaasa kadunud inimeste otsinguhooaja. Foto: Marianne Loorents

Ajal, mil inimesed metsast marju ja seeni otsivad, juhtub teinekord, et politseil tuleb omakorda alustada otsingut metsas sihi kaotanud inimese leidmiseks.

Igal aastal käivitab politsei Lõuna-Eestis kümneid ressursimahukaid otsinguoperatsioone leidmaks neid, kes seeni või marju noppides ära eksivad. Olukorras, kus ükski võserik või puukänd enam tuttav ei tundu ning omal käel metsast välja pääsemise lootus hakkab kaduma, tuleks haarata mobiiltelefoni järele ning häirekeskusele juhtunust teada anda. Seepärast on oluline, et ühes seenenoa ja korviga võetaks kaasa ka laetud mobiiltelefon.

«Telefonid suudavad pakkuda GPS-koordinaate, mispärast on paslik kas oma eakamatele lähedastele telefoni võimalusi lähemalt tutvustada,» sõnas Tartumaa konstaablijaoskonna piirkonnavanem Kaja Suur. Koordinaate teades saab politsei eksinud inimese asukoha kaardil väga täpselt paika panna ning abi jõuab kohale oluliselt kiiremini.

Kui telefon GPS-koordinaate ei näita, tuleb töösse panna iseenda nutikus ja tähelepanu. «Ka looduslikud märgid nagu väga suur kivi, ebatavalise kujuga puu, jahimeeste vaatlustornid, kraavid ja muu sarnane võimaldab inimese asukohta määratleda,» märkis Suur. Politsei kaasab sageli otsingutele kohalikke jahimehi, kes tunnevad oma tööpõldu sama hästi kui oma taskut. Arvestatav hulk metsa eksinutest on õigele teele juhendatud just telefonitsi.

«Metsaminekut planeerides tuleb kindlasti arvestada oma tervisliku seisundiga,» sõnas Suur ja lisas, et eakamatel seenelistel soovitab politsei ihuüksi metsa minekut pigem mitte ette võtta. «Näiteks kui palavamal päeval tunneb üks seenelistest tervise halvenemist, säilib kaasa tulnud lähedastel siiski võimekus kiirelt abi kutsuda. Kui metsaminek on otsustatud üksinda ette võtta, on omal kohal lähedastele teada anda, millal ja kuhu minnakse,» sõnas Kaja Suur.

Konstaablijaoskonna piirkonnavanema sõnul oleks mõistlik metsaretkele minnes selga panna eredavärvilised riided, mida oleks juba kaugelt märgata. Samuti kaasa haarata väike toidukogus ning joogivesi. Pikemalt metsa jäänud inimesel, kel pole kaasas söögivaru või joogivett, oleks targem aga oma energiavarusid säästa ning abi saabumist ootama jääda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles