Töötaja soovis töölepingu üles öelda tööandjapoolse rikkumise tõttu, ent tööandja sellega ei nõustunud.
Lugeja küsib: kas töötamise registris peab tegema kande, kui leping lõpetatakse tööandja rikkumise tõttu?
20. juuli 2015, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja tööõiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.
Maksukorralduse seaduse kohaselt vastutab registrikande tegemise eest tööandja ning kanne peab vastama tegelikkusele. Töötamise lõpetamine registreeritakse kümne päeva jooksul töötamise peatumise või lõpetamise päevast arvates ning selle tegemiseks peab olema õiguslik alus. Kuni töövaidluskomisjon või kohus ei ole otsustanud teisiti, on kande tegemise õiguslikuks aluseks töötaja poolt antud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, koos selles sisalduva õigusliku aluse ehk töölepingu seaduse paragrahviga.
Seega peab tööandja tegema kande viitega tööandjapoolsele rikkumisele ehk töölepingu seaduse § 91 lõikele 2, isegi kui ta sisuliselt sellega ei nõustu. Kande tegemata jätmiseks või muul alusel kande tegemiseks sellises olukorras alust ei ole. Registrikande saab hiljem muuta töövaidlusorgani otsuse alusel tööandja ise, töövaidluskomisjon jõustunud komisjoni otsuse alusel või Maksu- ja Tolliamet jõustunud kohtuotsuse alusel.
Meeles tuleb pidada, et töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamiseks on aega 30 kalendripäeva alates ülesütlemisavalduse saamisest. Vaidlustamiseks tuleb esitada vastavasisuline avaldus töövaidluskomisjonile või hagiavaldus kohtule.