Elioni tehniku selgitused klienti ei veena

Äike

FOTO: SCANPIX

Hiljuti Elioni ruuteri välja vahetama pidanud insener ei mõista, kuidas Elioni tehnik sai puhtalt kohapealse vaatluse tulemusel öelda, et rikki läinud seadmel oli äikesekahjustus.

«Läks meil ühel päeval kodus rikki ruuter – ei põlenud enam internetituluke seadmel ja ühendust polnud,» rääkis Pärnumaal elav mees, kes teavitas sellest koheselt ka teenusepakkujat, Elioni. Viis päeva hiljem tuli kohale ka tehnik, kes vahetas ruuteri välja ja ütles, et tegemist on äikesega kahjustus.

«Asi pole selles, et me oleks nüüd uue ruuteri ostmisest jäänud vaesemaks, vaid lihtsalt mulle kui insenerile tundub veider, et diagoonistakse seadmete vigu pelgalt oletuste põhjal.»

Kuna aga see garantii alla ei lähe, pidid nad ruuterivahetuse kinni ise maksma. Koheselt välja ostes oleks see tähendanud 108 eurost väljaminekut, kuid kui nad olid nõus selle variandiga, kus igakuisele arvele lisandub 3,5 eurot seni, kuni nad seda kasutavad, siis valiti see lahendus.

«Asi sai vormistatud, kuna internetiühendust on ju vaja,» sõnas mees. Küll aga ei jäänud ta rahule sellega, kuidas rikke põhjus kohapeal paika pandi.

Ei hinda üksnes oletuste põhjal

«Hiljem sai kirjutatud Elioni, kus küsisime, et mille põhjal nad üldse väidavad, et rikke põhjuseks oli äike, kui nad ei võtnud ruuterit isegi kaasa eskpertiisi, nagu tavaliselt muu elektroonikaga tehakse,» rääkis ta. Elionist said nad telefoni teel vastuse, kus öeldi, et nende kontroll näitas, et selles piirkonnas oli sel ajal, kui seade rikki läks äike, ning seega oli tegemist äikesekahjustusega.

«Asi pole selles, et me oleks nüüd uue ruuteri ostmisest jäänud vaesemaks, vaid lihtsalt mulle kui insenerile tundub veider, et diagoonistakse seadmete vigu pelgalt oletuste põhjal,» nendib mees, kelle jaoks see selgitus ei olnud piisavalt veenev.

Eesti Telekomi meediasuhete juht Raigo Neudorf möönab, et loomulikult ei saa rikke põhjust ainult selle järgi paika panna, kui kliendi asukohapiirkonnas oli konkreetsel ajahetkel äike. Küll aga on tehnikul võimalik välise vaatluse tulemusel hinnata seadme kahjustust, toetudes oma varasemale kogemusele.

«Kui seade on saanud väga ulatusliku ülepingekahjustuse, on seda võimalik tuvastada visuaalse vaatluse teel – näiteks seadmel on pesade ümbruses musti laike – või isegi tunda lõhnast,» kirjeldab Neudorf. Sellel lisaks vaatavad Elioni tehnikud ka seda, mis on toimunud samas piirkonnas samal ajavahemikul. «Ehk kui samal ajal on piirkonnas olnud äikese tõttu üheaegseid katkemisi, annab see meile sisendit ülepingekahjustuse osas nii meie enda liinil kui ka kliendi seadmete vaates,» selgitab ta.

Alati võimalus vaidlustada

Samuti tuleb jälgida seadmel teatud märke, kui see on saanud ülepingekahjustuse näiteks telefoniliini pidi. «Sel juhul võib seade küll voolu sisse võtta, kuid ühendus kliendini ei jõua, kuna pesa on saanud kahjustada,» märgib Neudorf. Ülepingekahjustusega seadmed tuleks nii ehk naa välja vahetada, kuna kahjustatud seade võib edaspidi töötada tõrgetega ning põhjustada teenuse kasutamises häireid.

Neudorfi sõnul on Elioni kliendil, kes nende kohapealse eksperthinnangu nõus ei ole, alati õigus sellest loobuda ning paluda seade saata täiendavasse ekspertiisi. Kui aga selle tulemusel siiski selgub, et seadmel on ülepingekahjustus või mehaaniline vigastus – nagu Elioni tehniku algne kohapeal tehtud eksperthinnang väitis –, peab ekspertiisi vaidlustanu selle ise kinni maksma, vastupidisel juhul aga kliendi jaoks lisaväljaminekuid ei kaasne.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles