Ületunnitöö ebaõiglane tasustamine ei ole üksnes turvafirmades probleemiks
23. juuli 2015, 19:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suveks turvafirmasse lisaraha teenima läinud noormees on mures, et talle ei maksta ületundide eest seadusekoheaselt, tööinspektsiooni sõnutsi ei ole turvafirmad ainukesed, kus sellega probleeme on.
«Läksin suveks turvafirmasse tööle, et veidike lisaraha ülikooli kõrvalt teenida, probleem tekkis mul aga ületundide eest maksmisega – firma ei maksa ületundide eest nagu seadus ette näeb, vaid tavalist miinimumpalka,» rääkis noormees, kes pärast internetis uurimist sai teada, et tegemist on üpris levinud probleemiga.
«Seda kinnitust andid ka need, kes turvafirmades töötavad – ületunnid pannakse lisatundide alla, et ei peaks maksma riigi poolt ettenähtud tunnihinda,» selgitas ta, lisades, et kui turvatöötajad selle teema oma tööandjaga üles võtavad, ähvardatakse neid lahti laskmisega.
«Erandiks ei ole ka turvateenust pakkuvad ettevõtted – nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal on ületunnitöö hüvitamata jätmisega seotud rikkumisi avastatud ka Eesti suuremates turvafirmades,» märkis tööinspektsiooni peadirektori asetäitja.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu räägib, et ületunnitöö hüvitamise teema on üks sagedamini esinevaid probleeme, millega nende poole nii infotelefoni kui vastuvõttude käigus pöördutakse.
«Töötajad teavad oma õigusi, aga nõuda ületunnitöö hüvitamist, kui tööandja seda vabatahtlikult ei tee, julgevad vähesed, sest teatakse, et see toob kaasa konflikti,» nentis ka Miidla-Vanatalu. Seaduse kohaselt tuleb ületunnitöö esmajärjekorras hüvitada tasulise vaba ajaga ning vaid poolte kokkuleppel võib seda teha rahas ehk 1,5-kordse töötasuga.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja sõnul rikuvad ületunnitöö hüvitamise seadusejärgset nõuet erinevate sektorite tööandjad ja selle eest on inspektsioon teinud alates 2013. aastast ettekirjutuse ligi 30 ettevõttele. «Erandiks ei ole ka turvateenust pakkuvad ettevõtted – nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal on ületunnitöö hüvitamata jätmisega seotud rikkumisi avastatud ka Eesti suuremates turvafirmades,» märkis ta.
Kui tööandja ületunde vabatahtlikult ei hüvita, on töötajal võimalus pöörda töövaidlusorganisse, kuid praktika näitab, et sageli esitatakse need nõuded aga alles pärast töösuhte lõppu, et mitte tööst ilma jääda.
Eelmisel aastal nõuti töövaidluskomisjonis ületunnitöö eest hüvitist 37 avalduses ja sel aastal on hüvitist nõutud 23 avalduses. «Tööandjate seas, kelle käest hüvist nõutakse, on ka turvafirmad,» kinnitas Miidla-Vanatalu.