Europliiats hoiab rahakursi nina all

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Kollektsionäär Jüri Käosaar lõi pliiatsi, mis aitab kiiresti sotti saada sellest, mitu eurot on üks, kümme või sada Eesti krooni ning vastupidi.


Esimene partii niisuguseid krooni ja euro kursi tabeliga pliiatseid saabus Jüri Käosaarele Tartusse eelmisel nädalal Portugalist.

«Mul on head suhted paljude kollektsionääridega üle maailma,» selgitab Käosaar. «Et Portugalis pidi mu tuttav inimene just minema ühte ettevõttesse vaatama pliiatseid, mida minul veel ei ole, siis palusin tal uurida, kas sealt saaks ka midagi tellida.  Vastus oli: «Oh, yes!»»

Europliiats on tavaline harilik pliiats, elegantselt valge, peal sinised numbrid ja pliiatsimehe veebiaadress www.pencil.ee ning natuke rahvuslikke ornamente. Käosaare meelest võib inimestel niisugune taskusse torgatud abimees eurorahale üle minnes kenasti ära kuluda.

«Oleme ju küll näinud pliiatseid, millele on trükitud trigonomeetria ja algebra valemid või siis korrutustabel,» selgitab ta. «Ühel päeval oli ka europliiatsi mõte mul lihtsalt peas olemas.»

Jüri Käosaar märgib, et selline asi on talle kui väike šõuelement, mis ei ole loodud raha pärast. Ometi ta nõustub – miks mitte ei võiks neid pliiatseid saada olla näiteks kontoritarvete äris või ka suures, laia sortimendiga kaupluses, kus tavainimene iga päev käib. «Kui esimene partii lõpeb, on juurdetellimine kerge,» lisab ta.

Üle 30 aasta pliiatseid kogunud Jüri Käosaar, kelle kollektsioonis on vähemalt
12 000 pliiatsit, on tavaelus patendivolinik.

Tuttuusi europliiatseid saab näha ta patendibüroosse sisse seatud eramuuseumis Tartus Tähe 94.

Muuseumivitriinide ülesseadminegi lõppes seal alles hiljuti. Neil näeb kõige eripärasemaid kirjutusvahendeid, mis on välja lastud kõige ootamatumate sündmuste ajel kõikjal maailmas, ning leiab muudki pliiatsite ja kirjutamisega seotud infot.

«Muuseumi piletiraha asemel toogu inimesed mulle pliiatseid,» ütleb Käosaar muheldes ning on nõus ka lahkelt giiditööd tegema.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles