Turult saadud võõra riigi mündid ajasid vanaproua segadusse

Vasakul kaheeurone, paremal 10 Tai baati.

FOTO: Aivar Aotäht/Lugeja foto

Vanaproua sai arvatavasti turult vahetusrahana tagasi kaheeurose mündi asemel 10 Tai baati, millega pahaaimamatult ka toidupoes maksta üritas, sest mündid olid väliselt üsna sarnased.

«Liikvel on 2-eurostele müntidele väga sarnased Tai mündid. Toidupoes pööras müüja tähelepanu asjaolule, et vanaema Selma proovis tasuda võõra valuutaga, mis oli talle endale muidugi suureks üllatuseks. Hiljem selgus, et ilmselt anti talle Mustamäe turult tagasi kaheeurose asemel 10 Tai baati, mis on väärt umbes 0,25 eurot. Kaupluse müüja teadis öelda, et ta ei ole esimene klient, kes on sellise pettuse ohvriks langenud,» kirjutas Tarbija lugeja Henrik.

«Juhtumid, kus inimestele antakse sularahatehingutes tagasi mõne teise riigi valuutat, on väga kahetsusväärsed, eriti juhul, kui seda tehakse tahtlikult pettuse eesmärgil. Loomulikult võib seda ka tahtmatult juhtuda, kui inimene on just reisilt tulnud ja mitme eri valuuta mündid on rahakotis segamini. On väga oluline, et inimene vahetusraha tagasi saades ning kaupmees kliendilt münte vastu võttes ka need üle kontrollib ja on teadlik, milline õige raha välja peab nägema. Kuna müntide väärtus on väiksem, siis inimesed sageli ei kontrolli münte üle, paberraha puhul ollakse ilmselt tähelepanelikumad,» ütles Eesti Panga sularahaekspert Meelis Metus.

Müntide turvaelementideks, mida saab kerge vaevaga kontrollida, on Metuse sõnul servad ja nende rihveldus, mille järgi on võimalik ära tunda suuremat osa euromüntidest. Samuti tasub vaadata mündil olevaid kujutisi. Euromüntidel on ühiskülg ja rahvuslik külg. Ühine külg on kõikidel müntidel ühesugune ja nii ka lihtne meelde jätta. Ühisküljel on kujutatud Euroopa Liidu või Euroopa kaarti, ühe-, kahe- ja viiesendistel on kujutatud Euroopat maailmakaardil Aafrika ja Aasia suhtes. Lisaks on oluline meeles pidada, et euromüntide ühisel küljel on kujutatud ka mündi nimiväärtus ja vääringu nimetus.

Ehtsal mündil on kõik kujutised selged ja servajooned teravad. Kaheeuroste müntide ehtsuse tuvastamisel on abiks ka servateksti uurimine. Müntide servade rihveldus ei ole riigiti erinev, küll aga on eri nimiväärtustega müntidel kasutatud erinevaid servade rihveldusi (kaheeurosel peen rihveldus, üheeurosel vahelduv rihveldus, 50-sendisel stiliseeritud rihveldus jne). Erinev on kaheeuroste müntide servatekst ning erinevate riikide müntide rahvusliku külje kujundus.

«Euromünte võib pidada üsna turvalisteks ja nende võltsinguid on üsna vähe. Eestis on sel aastal Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmeil avastatud 58 võltsitud münti (ühe- ja kaheeurosed). Kui on alust arvata, et tegeletakse pettusega või rahal on võltsingukahtlus, tuleb pöörduda politsei poole,» lisas Metus.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles