iDeal kampaania

Riik pikendaks teed viinapoodi

FOTO: Urmas Luik

Sotsiaalministeerium esitles täna Eesti Konjunktuuriinstituudilt (EKI) tellitud 2014. aasta alkoholituru-uuringut, milles toodi välja peamised alkoholiga seotud suundumused, hoiakud ja tähelepanekud.

EKI direktori Marje Josingu sõnul on positiivne, et paari eelmise aastaga võrreldes ei ole alkoholi tarbimine suurenenud, vaid hoopis veidi vähenenud. «Vaatamata sellele, et palgad on kiiremini kasvanud kui alkoholi hind, ei ole hakanud inimesed rohkem tarbima,» lausus ta.

Josing märkis, et kindlasti on sellele kaasa aidanud suurenenud huvi tervisespordi vastu, inimeste teadlikkuse kasvamine tervislikest eluviisidest ja väärtushinnangute muutumine.

Uuringust selgus, et Eesti täiskasvanud elanik pruukis mullu keskmiselt 11,7 liitrit absoluutset alkoholi, tarbitust 62 protsenti oli lahja alkohol ja 38 protsenti kange alkohol. Ühtlasi vähenes salaalkoholi turg.

Josing nentis, et EKI oleks oodanud kiiremat langust, sest näiteks Soomes ja Rootsis on alkoholitarbimine hoogsamalt vähenenud. «Suuresti seetõttu, et neil on võimalik kanget alkoholi kätte saada ainult selleks ette nähtud kauplustest, mitte aga supermarketitest ja toidupoodidest,» märkis ta.

Valitsuse põhiplaan

See-eest on Eestis viibivate turistide alkoholitarbimine aastatega suurenenud. Turistid ostsid 38 protsenti Eestis ja laevadel müüdud alkoholist.

«Majutatud turistid viibivad Eestis kauem, seega on kohapeal alkoholi tarbimine suurenenud, ja välisturistid, peamiselt soomlased, ostavad vägijooke suurtes kogustes kaasa,» rääkis Josing.

Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev tõi eilsel pressikonverentsil välja kolm meetodit, millega oleks võimalik alkoholi tarbimist veel vähendada ja piirata. «Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata hinnale, kättesaadavusele ja kõigele sellele, mis puudutab turundust,» märkis ta.

Vassiljev lausus, et 86 protsendil Eesti elanikest kulub lähimasse alkoholipoodi jõudmiseks vähem kui kümme minutit, seda aega tuleks tema hinnangul kindlasti pikendada.

Josingu arvates tuleks piirata alkoholi reklaami, mis võiks ideaalis olla informatiivne ja mitte tarbimisele meelitav. «Reklaami võiks teha alkoholi müügipunktides, kuna teler ja meedia mõjutab just nooremaid inimesi, kes hakkavad tarbima,» lausus EKI direktor ning lisas, et noored hakkavad läbi reklaami kujundama oma brändieelistusi ja seostavad alkoholi tarbimist elustiiliga.

Alkoholi turgu arvutatakse bilansi meetodil. Ehk kui palju toodetakse, kui suur kogus eksporditakse ja tarbitakse.

Tänavu kuue kuuga on laekunud 105 miljonit eurot, mis on 43,9 protsenti 2015. aasta eelarvest: müüjad soetasid 2014. aasta lõpul vana aktsiisiga suured kange alkoholi varud.

«Eelmise aasta toodang läks ladudesse ehk kuna aastavahetusel aktsiis tõusis, maksti ära vana aktsiis aasta lõpus. Nüüd müüakse eelmise aasta aktsiisiga kanget alkoholi,» ütles Josing ja lisas, et seetõttu on ka praegu kange alkoholi hind madalam.

Aktsiisid tõusevad

Vassiljev ütles, et aktsiisitõus kindlasti jätkub, kuna tema sõnul on oluline, et Eestis väheneks alkoholi tarbimine veelgi. Peamiselt on aktsiisitõusu eesmärk tõsta kauba hinda, et muuta see tarbijale raskesti kättesaadavaks,» sõnas ta.

Uuringus osales representatiivne valim Eesti täiskasvanutest. Vastanute hinnangul on alkoholiga seotud probleemide tõsidus suur ja kõige tähelepanuväärsemaks peavad nad alkoholijoobes sõidukijuhtimist. Teiseks terviseprobleeme, kolmandal kohal on laste ja noorte alkoholitarbimine.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles