Narvalased käivad Ivangorodis viina järel
20. oktoober 2010, 09:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa piirilinn Ivangorod ägab Narvast tulevate alkoholi ja tubakatoodete kokkuostjate surve all, mis teeb muret kohalikule linnavõimule.
«Ivangorodi linna piiripunkti läbivate inimeste arvu suurenemise tõttu on ülalmainitud territooriumil korrarikkumiste hulk kasvanud,» märkis Narva linnapeale Tarmo Tammistele saadetud kutses tema Ivangorodi-kolleeg Mihhail Kornejev.
Nõupidamine, mille ta kokku kutsus, toimub täna. «Pean vajalikuks seda küsimust arutada, tekkinud olukorra põhjused välja selgitada ning leida probleemile võimalikud lahendused,» ütles Kornejev. Kutse saadeti ka Vene justiitsministeeriumile, tollile, piirivalvele ja Leningradi oblasti administratsiooni ametnikele. Eesti poolt tekkis paraku tõrge.
«Kuidas ma lähen sinna, kui minult on võetud allkiri elukohast mittelahkumise kohta?» vastas Põhjaranniku küsimusele Narva linnapea Tammiste. «Saadan sinna aselinnapea Andrei Filippovi,» lisas ta.
Politsei kahtlustab Tammistet pistise võtmises, mis oli väidetavalt seotud keskerakondlasest ettevõtja Aleksandr Moissejevi äritegevusega. Viimane kannab juba vanglakaristust.
Ivangorodi linna administratsiooni juht asetäitja Aleksandr Tsvinjov rääkis, et probleemid on seotud eeskätt alkoholimüügi mahu suurenemisega. Aastail 2008–2009 kasvas viina, õlle ja muude alkohoolsete jookide läbimüük Ivangorodi suuremates ja väiksemates poodides ligi kaks korda.
«Jah, meie ettevõtjatele on see väga mugav. Võiks ju ostjate suhtes ükskõikseks jääda: joogu, kui tahavad! Samas ei ole võimalik, et kõik linna külastavad narvakad kogu selle koguse ise ära joovad. Jutt käib ilmselgelt salakaubandusest,» järeldas ametnik.
Ta kavatseb tänasel nõupidamisel taotleda pöördumist Eesti valitsuse poole. «Tahaksime pöörduda valitsuse poole ning paluda neil piirata riiki sissetoodavate aktsiisikaupade mahtu nii, et üks ja sama isik ei saaks seda teha korduvalt, näiteks ühe ööpäeva sees.»
Tsvinjov ise sattus 1990. aastate alguses Eesti valitsusega konflikti, sest enne iseseisvuse taastamist Kohtla-Järve linnavolikogu viimase esimehe ametit pidanud mees kritiseeris Eesti iseseisvuspüüdeid.
Ivangorodi administratsiooni andmeil on miilits tänavu esimese üheksa kuu jooksul koostanud 2500 alkoholi müügi või tarbimisega seotud väärteo protokolli. Neist 1700 puudutas Eesti elanikke.
Riigipiiri ületab Ivangorodis iga päev 5000 inimest. Tsvinjovi sõnul müüakse alkoholi ja tubakatooteid otse piiripunkti juures, et kaup saaks võimalikult kiiresti Eestisse viidud. Äritegevusega kaasneb korralagedus, nagu sõim ja purjuspäi toime pandud vägiteod.
«Ma ei tea, kellel tuli pähe lubada halli passiga inimestel Vene piiri viisavabalt ületada. 20 aastat peaks olema piisav aeg, et endale meelepärane kodakondsus valida,» lisas Ivangorodi administratsiooni juhi asetäitja.