Tühja taara kogujatele teeb Helsingis toimuv muret
17. august 2015, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helsingis hakkas tööle taarapunkt, mis võtab vastu ka Eesti tühje pudeleid, kuigi Eesti Pandipakendi kinnitusel on see tegevus ebaseaduslik.
«Helsingis avatud pakendikogumispunkt, kuhu on oodatud ka Eesti tagatisraha märki kandvad pakendid, baseerub ebaseaduslikul mudelil, sest Eestisse on lubatud tuua vaid piiratud kogus oma tarbeks kasutatud toodete jäätmeid,» teatas Eesti Pandipakendi juht Rauno Raal.
Helsingi Läänesadamas avatud pakendikogumispunktis võetakse vastu Eesti pandimärgiga pakendeid hinnaga kaheksa senti. See on odavam kui Eestis kehtiv kümne-sendine panditasu. «Kui selliselt kokku kogutud pakendid tuuakse Eestisse ning antakse siin tagatisraha süsteemi, läheb see vastuollu Eestis kehtivate seadustega,» kinnitas Raal.
Tema sõnul rahvusvahelistel veoliinidel, näiteks laevadel ja lennukitel, pandinõue ei kehti ehk teisisõnu – laevadel ja lennukitel ostetud pandipakendite eest panti ei maksta. See tähendab ka, et nende pakendite eest ei ole makstud käitlemisetasu. «Kui nüüd sedasorti pakendid Soomes kokku ostetakse ja tuuakse Eesti tagatisraha süsteemi, siis on tegemist pandisüsteemi petmiskatsega,» ütles Raal.
Pandipakendi juhatuse liige Kaupo Karba sõnul on mõned tagatisraha süsteemid kehtestanud reegli, et nende riigi pandimärgi võib kanda ainult samas riigis müüdavatel pakenditel. Juhul kui antud riigi tootja soovib pakendit/toodet eksportida, siis peab ta tootma ilma pandimärgita toote. «See aga vähendab oluliselt tootjate huvi, kuna nii Eesti, kogu Baltikum ja isegi Skandinaavia turud on nii väikesed, et suured tootjad ei hakka siia iga riigi jaoks eraldi tooteid tootma. Üks maailma suuremaid õlletootjaid on mõned aastad tagasi selle kohta hästi öelnud – «ei ole mõtet selle 10 minuti pärast villimisliine ümber seadistada» – täpselt niipalju läheks aega, et toota Eesti aastane varu,» selgitas Karba mõne nädala eest Postimehele.
Tema sõnul ei ole Eestis ja mõnedes teistes riikides tagatisrahaga pakutud paindlikke lahendusi, et tarbijatel oleks tarbitavate toodete nomenklatuur piisav. Nii on ka Eestis müügil tooted, kus lisaks siinsele pandimärkele on peal teise riigi pandimärk See tähendab, et nendesse riikidesse toodetakse tooted samaaegselt. «Kõige halvema stsenaariumi kohaselt peame hakkama pandimärgi tootele panemist samuti piirama, mis aga kindlasti muudab lettidel olevate toodete valikut kesisemaks ja muudab tarbijad rahulolematumaks,» rääkis Karba.