Võrdõigusvolinik: ahistamisse tööl tuleb suhtuda tõsiselt

Ahistamisele pole õigustust.

FOTO: Panther Media

Võrdõigusvoliniku sõnul on töötajal õigus olla vaba seksuaalsest ahistamisest ka siis, kui tal on olnud ahistava tööandja või ülemusega varasemalt eraeluline lähisuhe.

Olukord, kus inimene kasutab ära alluvus- või sõltuvussuhet tööl, et sundida oma endist suhtepartnerit endaga suhtlema tööga mitte seotud küsimustes, näiteks eesmärgiga talle füüsiliselt läheneda, on seksuaalne ahistamine ja keelatud, teatas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

«Ahistamisse, eriti töökeskkonnas toimuvasse ahistamisse tuleb suhtuda äärmiselt tõsisest, sest see mõjutab ahistatud inimese tervist, heaolu ja turvatunnet, samuti võib see seada ohtu võimaluse oma tööd jätkata,» ütles võrdõigusvolinik. Ta lisas, et eriti just alluvus- või sõltuvussuhte puhul võib ahistatu tunda, et ta peab vastama tööandja soovidele, sest vastupidisel juhul satub tema töö või hea maine ohtu.

Seepärast ongi soolise võrdõiguslikkuse seaduses peetud vajalikuks eraldiseisvalt rõhutada tööandjate kohustust hoiduda ahistavast käitumisest ja kaitsta oma töötajaid ahistamise eest.

«Tööandja peab viivitamatult reageerima ning tegema kõik selleks, et kaitsta oma töötajaid ahistamise eest, kui üks töötajatest annab talle teada, et tema otsene ülemus käitub temaga ebaväärikalt, pöörab talle soovimatut seksuaalset tähelepanu, ähvardab teda tappa või hävitada tema head nime või tööalast või akadeemilist karjääri,» rõhutas Sepper.

Asutustes peab selliste juhtumite lahendamiseks olema töökorralduse reeglistik, milles seisab, kuidas tööandja ahistamiskaebustega tegeleb, kelle poole pöörduda ja kuidas tagatakse töötajatele inimväärikust austav töökeskkond.

Igal töötajal on õigus pöörduda otsese juhi, personalijuhi, tegevjuhi või juhatuse liikme poole, kui teda on ahistatud. Seejuures on töötajal õigus eeldada, et probleem lahendatakse delikaatselt ja erapooletult.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Loe ka neid

Tagasi üles