Autojuhid tunnistavad oma ohtlikku käitumist

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhtimise ajal telefoni kasutamine on kõige ohtlikum kõrvaline tegevus.
Juhtimise ajal telefoni kasutamine on kõige ohtlikum kõrvaline tegevus. Foto: SCANPIX

Maanteeameti uuringust selgub, et 70 protsenti autojuhtidest kasutab sõidu ajal mobiiltelefoni, mis on ka liiklejate hinnangul kõige ohtlikum kõrvaline tegevus liikluses.

Maanteeameti tellitud uuringust «Kõrvalised tegevused liikluses» selgub, et 70 protsenti Eesti juhtidest kasutab sõidu ajal mobiili ning 34 protsenti on sattunud viimase kahe aasta jooksul roolis telefoni kasutades ohtlikesse olukordadesse.

«Inimesed ei teadvusta endale ohte ning võtavad mobiiltelefoniga rääkimist roolis juba iseenesestmõistetavalt,» selgitas maanteeameti ennetustööosakonna juhataja Monika Heinrand. 

99 protsenti sõidu ajal mobiili kasutajatest vastab roolis olles kõnedele ja 77 protsenti helistab ka ise oma pereliikmetele. Telefoni kasutatakse ka pildistamiseks ja tekstisõnumite või sotsiaalmeedia postituste lugemiseks. 6 protsenti kasutajatest tunnistas, et loeb roolis olles ka uudiseid ja surfab internetis.

Sagedamini on kadunud juhtide tähelepanu liikluse suhtes ja kiiruse langemine. Paljud juhtidest on sattunud aga kõrvaliste tegevuste tõttu ka märksa ohtlikumatesse olukordadesse nagu näiteks auto kaldumine kõrvalritta, äkkpidurdused, liiklusmärkide, jalakäijate või valgusfoori mittemärkamine.

Lisaks selgus, et kõige enam satutakse ohtlikesse olukordadesse roolis kõnesid vastu võttes, rääkides ja numbrit valides. Ka navigaatori vaatamine hajutab roolis olles sõidukijuhtide tähelepanu. 19 protsenti liiklusohtlikest juhtudest on seotud just navigatsiooniseadmega.

Kõige ohtlikumaks kõrvaliseks tegevuseks pidas 95 protsenti vastanutest mobiiltelefoniga tekstsõnumite saatmist. Sellele järgnesid meikimine või  enda sättimine (88 protsenti), mobiiltelefoniga rääkimine (64 protsenti) ning söömine või joomine (55 protsenti).

Kuigi 70 protsenti Eesti juhtidest kasutab roolis olles mobiili, siis 75 protsenti autojuhtidest ei pea siiski roolis olemist telefonitsi asjaajamiste jaoks sobivaks ning 87 protsenti väidab, et proovib seda vältida. Samal ajal tunnistas 44 protsenti, et ainuüksi sõidu ajal telefonihelina kuulmine hajutab nende tähelepanu ning 29 protsenti arvab, et telefoni kasutamine ei sega kuidagi juhtimist.

Tänasest algab ka maanteeameti kõrvalistele tegevustele suunatud ennetuskampaania «Kui juhid, siis juhi», mille eesmärgiks on liiklejatele meelde tuletada, et sõidu ajal ei tohi tähelepanu hajutavate tegevustega tegeleda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles