«Tunnen juba tööpäeva keskel ülekoormusest väsimust. Kas ja kui palju peab tööandja võimaldama mulle töös puhkepause?» uurib lugeja.
Lugeja küsib: kui palju pause võib tööajal teha?
31. august 2015, 09:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant Mari-Liis Ivask.
Töölepingu seaduse alusel on tööandjal kohustus korraldada tööd selliselt, et töötajale oleks tagatud iga kuue tunni töötamise kohta vähemalt 30-minutiline vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks. Antud vaheaeg on tööpäevasisene, kuid seda ei arvestata üldjuhul tööaja hulka. See tähendab, et näiteks kaheksa tundi päevas töötades peab olema töötajale võimaldatud vähemalt üks 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, mis teeb tööpäeva kestuseks kokku 8,5 tundi.
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele peab suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul tööandja võimaldama ka tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheaegu. Kuna töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid vaheaegu loetakse tööaja hulka, siis sõltumata vaheaegade arvust ja kestusajast tööpäeva pikkus ei muutu. Nende vaheaegade eesmärk on anda töötajale võimalus tööst lühiajaliselt puhata ja taastuda. Oluline on vältida nii füüsilist kui vaimset ülekoormust, et säilitada töötaja töövõimet ning hoida ära tööga seotud haigestumisi.
Vaheaegade andmisel peab tööandja lähtuma töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, millest selgub, kas tööprotsessi käigus mõjutab töötaja tervist mõni eeltoodud ohutegur, mis tingib vajaduse tööaja hulka arvatavate vaheaegade võimaldamiseks. Vaheaegade hulk ja kestus on enamasti küll tööandja määrata, kuid see peab olema kooskõlas töötaja võimete ning töökeskkonna ohutegurite kokkupuute määraga. Erandina on õigusaktidega määratletud puhkepauside kestus kuvariga töötamisel – puhkepauside kestusaeg peab moodustama vähemalt 10 protsenti kuvariga töötamise ajast.
Eelpool kirjeldatud vaheaegu ei tohi teineteisega segamini ajada. Kui töötaja töötab näiteks kaheksatunnises vahetuses, tehes püsti seistes füüsiliselt koormavat tööd, peab tööandja võimaldama nii töölepingu seadusest tuleneva vaheaja puhkamiseks ja einestamiseks kui ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad lisavaheajad lühiajaliseks puhkamiseks ja taastumiseks. Lisavaheaegu peab võimaldama ka näiteks sundasendi tõttu istuva töö puhul, suure vaimse koormuse – näiteks väga intensiivse töö või pideva suhtlemisega seotud töö puhul ja rutiini vältimiseks monotoonse töö puhul.
Kui leiate töötajana, et töö on teie jaoks koormavam kui tööandja on seda hinnanud ning vajate töös lisavaheaegu puhkamiseks ja taastumiseks, siis andke selle kohta tööandjale tagasisidet. Tööandjale on töötaja tagasiside oluliseks infoallikaks, et vaadata üle töökorraldus ja seda vajadusel muuta. Juhul kui tööandja poolt rakendatavad abinõud ei taga töötaja tervishoidu töökohal, on töötajal õigus pöörduda probleemiga ka tööinspektsiooni poole.