Prantsuse restoranipidajad kardavad Uberi võtteid ülevõtvaid konkurente

Prantsuse kokkade kuulsus on tuntud üle maailma.

FOTO: Jacky Naegelen/Reuters/Scanpix

Kui taksoäpp Uber on tekitanud oma tulekuga palju pahameelt taksofirmades üle maailma ning majutusvõimalusi vahendav Airbnb on sarnase väljakutse hotellidele, siis Prantsuse restoranipidajad on asunud tööst ilma jäämise hirmus ründama kodukokkade veebikogukondi.

Kodukokkade pakkumisi vahendavad veebilehed, mida iseäranis agaralt kasutavad välisturistid selleks, et maitsa kohalike poolt valmistatud toite nende endi kodudes, on tekitanud tõsise vastukaja sellises gurmeetoidu riigis nagu Prantsusmaa, vahendab Local.

Heidutanuna sellest, millise löögi on Airbnb andnud kohalikule majutussektorile, on kasvanud nende Prantsusmaa restoranipidajate hulk, kes arvavad, et kodukokad võtavad neilt tänu sellistele veebikogukondadele töö käest ära.

Kolme aastaga 20 000-ni

«Praegusel hetkel leiab sellistes keskkondades Prantsusmaal umbes 3000 võõrustajat, mis iseenesest ei ole väga muret tekitav,» märkis Didier Chenet, restoranipidajate ametiühingu Synhorcat esimees, kes lubas ka tänasel kohtumisel Prantsuse kaubandusministri Martine Pinville’ga selle teema siiski tõstada.

«Kui aga vaadata seda, kuidas veel 2012. aastal oli Airbnb’s Prantsusmaalt 7000 majutuse pakkujat, siis tänaseks on nende arv kasvanud 50 000-ni,» sõnas ta, lisades, et nii võib kolme aasta pärast olla Prantsusmaal 20 000 «ebaseaduslikku restorani», mis sarnasel viisil toitlustust pakuvad.

Makroonidest Pariisis, spaghetti carbonara’st Roomas Itaalia aperatiivini New Yorgis või gluteenivaba Kantoni õhtusöögini Hong Kongis – neid toite pakkuvad veebiküljed toimivad sarnasel põhimõttel nagu Airbnb, kus võõrustajate külalised saavad kokkadele hindeid anda. Prantsuse restoranipidajate ametiühingu esimehe sõnul lõikavad aga kodukokad sellest ikkagi ebaõiglast kasu.

Ennekõike kultuurivahendajad

«Nad ei pea kinni toiduvalmistamise hügieeni- ja toiduohutusnõuetest ega ei pea ka toitlustusasutustelt nõutavaid lubasid taotlema – näiteks toidu kõrvale alkoholi pakkudes või toidu päritolu ja allergeenide sisalduse tõestamine,» kurtis Chenet.

Ühe sellise toiduvalmistajate kogukonna VizEat kaaslooja Camille Rumani sõnutsi ei ole nende lehekülgede eesmärk pakkuda restoranidele konkurentsi. «Meie keskkonna kasutajad on hobikokad, kes aeg-ajalt külalistele toitu valmistavad – suuremates linnades keskmiselt kord kuus,» selgitas Rumani. VizEat pakub võimalust õhtustada kohaliku võõrustaja juures rohkem kui 50 riigis.

«Nad ei tee seda raha pärast, vaid ennekõike seetõttu, et see võimaldab neil tutvustada oma kultuuri inimestele, kes on nende riiki külastamas – kui välisturistid tulevad nädalaks või paariks Prantsusmaale, siis kasutavad nad VizEat keskkonda ehk ainult ühe korra, sest selle peamine eesmärk on meelelahutuse pakkumine, mitte toitlustusteenuse kasutamine iseenesest,» lisas ta.

Traditsionaalsed professionaalid versus piire kompavad innovaatorid

Kokkupõrked erinevates tegevusvaldkondades selgelt paika pandud reeglite järgi tegutsevate professionaalide ja innovaatiliste idufirmade lahenduste loojate vahel on Prantsusmaal viimastel aastatel suure hoo sisse saanud, mistõttu on väljendi «majanduse uberiseerimine» kasutamine muutunud üsna sagedaseks.

Autojagamise äpi Uber vastased protestid muutusid Prantsusmaal juunikuus suisa vägivaldseks, kui sealsed taksojuhid avasid Uberi autode pihta tule ning blokeerisid kiirteid, väljendamaks oma meelsust sisuliselt taksoteenust pakkuva ettevõtte tegevusest tingitud ebaõiglase konkurentsi osas. Näiteks eraautojuhi teenuseid pakkuvad ettevõtted pidid seetõttu üldse loobuma oma soodsamatest teenustest.

Hotellipidajad on sarnast pahameelt väljendanud majutusvõimalusi vahendava Airbnb keskkonna suhtes, mistõttu hakkas veebileht oma kasutajatelt nõudma nende maksude maksmist, mida hotellipidajad peavad oma tegevuse pealt maksma.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles