Maaküte annab hinnalt teistele kütteviisidele silmad ette

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muugal 185 ruutmeetri suurust maja omav Enno Mällo vahetab õlikütte maakütte vastu. Kõigepealt tuleb tal õunapuud, püsililled ja -põõsad välja kaevata, et torud saaks maasse paigaldada. Kokkuhoidu loodab majaomanik aga tulevikus saada kuni 26 000 krooni aastas.
Muugal 185 ruutmeetri suurust maja omav Enno Mällo vahetab õlikütte maakütte vastu. Kõigepealt tuleb tal õunapuud, püsililled ja -põõsad välja kaevata, et torud saaks maasse paigaldada. Kokkuhoidu loodab majaomanik aga tulevikus saada kuni 26 000 krooni aastas. Foto: Toomas Huik

Talvise küttehooaja lävel tehtud kütteviiside võrdlus näitas, et konkurentsitult odavaim on maaküte. Samas tuleb selle paigaldamisel arvestada koduaia põhjaliku ülestuhnimise ja üsna kopsaka ühekordse investeeringuga, mille tasuvusaeg on viis kuni kümme aastat, kirjutab Sirje Niitra.

Eeldusel, et majas on juba olemas kas vesikandjal radiaatorid või põrandaküte, läheb maakütte paigaldus koos kaevetööde hinna ja kõigi muude väljaminekutega 180 ruutmeetri suuruse hoone korral maksma 120 000 – 160 000 krooni.

Umbes pooltel juhtudel paigaldatakse maaküte uue maja ehitamisel ja pooltel juhtudel juba valmis hoonele, rääkis OÜ Maaküte juhataja Tanel Gehrke. Maa-soojuspumba tarvis paigaldatakse maapinda ühe meetri sügavusse 400 meetrit torustikku, selleks vajatakse ligi 500 ruutmeetrit vaba maad. Lihtsalt selgitades kasutatakse ära vihmaveega maasse läinud päikeseenergia.

Sellise väiksemat sorti elamu kütmiseks (toatemperatuur 22 kraadi) kulub elektri küttepaketi olemasolul Gehrke arvustuste kohaselt aastas 7800 krooni. Kõige külmemate ilmadega tuleb sel juhul kuus maksta 1200–1300 krooni. Sellest odavam saab olla vaid puudega kütmine ja sedagi üksnes juhul, kui inimene ise puud varub ja neid iga päev ahju ajab.

Põhjalik eeltöö

Maaküttekatel peab vastu 20–30 aastat ja torud maa sees sada aastat. Kui praegu kujuneb ühekordse investeeringu suuruseks (eeldusel, et radiaatorid või põrandaküttesüsteem on olemas) keskmiselt 140 000 krooni, siis veel paari aasta eest kulus selleks 200 000 krooni ja enamgi.

Seadmed iseenesest odavamaks läinud ei ole – hinda on alla surunud konkurents. Gehr­ke sõnul on üsna tõenäone, et majandusolukorra paranedes hakkab ka maakütte paigalduse hind pisitasa tõusma, kuid küttekulu poolest jääb see ikka üheks odavamaks.

Muugal 185 ruutmeetri suurust maja omav Enno Mällo vahetabki praegu oma senist õlikütet maakütte vastu. «Kütteõli kallineb kogu aeg, tulevikku vaadates tundub maaküte kõige taskukohasem,» selgitas ta.

Mällo loodab maaküttega kokku hoida olenevalt talvest 22 000 – 26 000 krooni aastas, tehtud investeeringu aga tasa teenida viie aastaga. Ainuke mure on seotud haljastusega, mis nüüd põhjalikult segi paisatakse. Õunapuud, samuti püsililled ja -põõsad tuli esialgu kõik välja kaevata. Torustiku paigaldus ise võtab aega kõigest kaks päeva.

Kütte- ja ventilatsiooniinseneri Ants Vikerpuuri sõnul tuleb energiakandja valikul kaaluda erinevaid võimalusi. Kõigepealt sõltub see elamu asukohast magistraalvõrkude suhtes ehk kas on võimalik süsteemi ühendada kaugkütte- või gaasivõrku. Kaugkütte ühenduskanal maksab seejuures 2500 krooni meeter ja gaasi välisühenduse torustik umbes 1000 krooni meeter.

Kaaluda tuleb ka selliseid rahalisi kulutusi nagu investeering küttesüsteemi, kasutuskulud ja ühendustasu. Väheoluline pole küttesüsteemi kasutamise mugavus ja kütmisviisi loodushoidlikkus.

«Kui majaehitaja loeb maja kütmisel prioriteediks küttesüsteemi käsitsemise mugavust ja automaatset toimimist, tuleb valik teha kaug-, gaas-, vedel- või elektrikütte vahel,» selgitas Vikerpuur. «Siia lisandub veel võimalus kasutada soojuspumpasid. Alternatiiviks kergele kütteõlile on kujunenud graanulite või puidupelletite kasutamine.»

Korralik soojustus

Kui kütmise juures ei peeta igapäevast käsitsitööd probleemiks ja peetakse silmas võimalikult väikseid ehitus- ja kasutuskulusid, võib valiku teha tahkekütuse kasuks, milleks võivad olla kas halupuud, brikett või kivisüsi.

Küllaltki häid tulemusi nii mugavuse kui ka kütte maksumuse poolest võivad anda kombineeritud kütteviisid. Näiteks võib korraga kasutada elektriradiaatoreid koos õhk-õhk-soojuspumbaga või ka koos ahiküttega.

Teiseks tuleb kõne alla radiaatorküte tahkekütusel koos õhk-vesi-soojuspumbaga või õhk-õhk-soojuspumbaga. Kolmanda võimalusena on edukalt kasutatud radiaatorkütet vedelkütusel koos kaminakütte ja päikesepatareiga. Õhk-õhk-soojuspumbad on lisavariandiks ahikütte, vee-keskkütte või elektrikütte olemasolul.

Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et kui ühelt poolt on oluline leida sobiv küttesüsteem, siis teisalt on sama tähtis ehitada võimalikult väikese energiatarbega elamuid. Vikerpuur avaldas lootust, et selles osas aitab kaasa ja loob vajaliku selguse ehitiste energiamärgise nõue.

Selles määratakse näiteks hoone välisseina, katuslae, põranda ja muude piirete soojus­isolatsiooni paksus. «Kui elamu aastane soojustarve väheneb, vähenevad ka kulutused kütmisele ja seda vaatamata kasutatavale kütuseliigile,» ütles insener.

Arvestama peab ka sellega, et võrreldes 2008. aastaga on märkimisväärselt langenud kivisöe hind – 300 krooni tonni pealt, mis teeb aastaseks kokkuhoiuks 150–200 ruutmeetri suuruses majas ligi 4000 krooni.
Ka puubriketi hind näitab mõningast langust, olles kukkunud 2250 kroonilt 2200-le. Ehkki küttepetrooli keskmine hind on võrreldes 2008. aastaga tublisti langenud, ei saa sellele loota, sest nüüd on hind juba mõnda aega tõusnud – mullusega võrreldes koguni kolmandiku.

Suur hinnatõus

Kõik ülejäänud kütteliigid on kallinenud. Turbabriketi tonn on tänavu kahe aasta tagusega võrreldes 390 krooni kallim, mis teeb aastaseks küttekulu kasvuks ligi 1500 krooni. Halupuud on kallinenud kõige enam – 200 krooni ruumi pealt – ja nüüd tuleb nendega küttes aastas välja käia 3560 krooni rohkem kui kahe aasta eest.

Puidugraanuleid kasutades tuleb hinnavaheks 1650 krooni. Elektrikütte puhul on aga kallinemine mõistagi kõige suurem – kui 2008. aasta oktoobris tuli selle eest maksta veel 24 000 krooni, siis tänavu 36 000 krooni, mis teeb hinnatõusuks koguni 12 000 krooni aastas.

Eesti Energia soovitab elektriküttega kodude omanikele enamasti oma küttepaketti. Küttepakett sobib inimestele, kel on kahetariifne elektriarvesti ning kes tarbivad elektrit palju ja peamiselt öisel ajal.

Eesti Energia küttepaketi klientide arvete keskmiseks suuruseks sõltuvalt kuust on energiafirma väitel kütteperioodil 2100–4500 krooni ning suvisel ajal, kui kütet ei kasutata, kulub elektrile keskmiselt 1700–2000 krooni kuus. Nende summade sisse kuulub kogu kodus kasutatav elekter.

Eesti Gaasi juhatuse esimehe Raul Kotovi väitel võib 150–200 ruutmeetri suuruses majas aastas kuluda kütteks ja sooja vee tootmiseks ligikaudu 2500 kuupmeetrit gaasi. Selle maksumuseks on ligikaudu 16 000 krooni ehk tunduvalt vähem kui kütte- ja ventilatsiooniinseneri Ants Vikerpuuri ja Postimehe rehkenduste järgi.

Mažeikiu Nafta juhataja Tõnu Ääro ütles, et mõnel nende klientidest kulub sellise maja kütmiseks 1500, teisel aga 2500 liitrit kütteõli aastas.

«Eks see oleneb maja ehituskvaliteedist ja millist temperatuuri toas hoitakse,» lisas ta. Vedela ahjukütuse hind oli Ääro sõnul eelmisel aastal samal ajal kaheksa krooni, praegu aga 11 krooni liiter, mis tähendab, et küte on kallinenud ligi kolmandiku võrra.

Kokkuvõttes tuleb õlikütte eest väikeeramus aastas välja käia 16 500 – 28 480 krooni.

Õlikatla eeliseks on Ääro sõnul aga vähene hooldusvajadus võrreldes puidugraanuleid põletava katlaga ning väiksem investeering kui maakütte või gaasikatla puhul. Gaasi puhul lisandub tihti ka liitumistasu, mis on rohkem kui 50 protsenti katla hinnast.

Näide: õliküttelt maaküttele

1990ndate algul ehitatud ridaelamuboks Viimsis, kaks korrust, köetav pind 130 ruutmeetrit, maad ümber maja umbes 500 ruutmeetrit.  Esialgu oli majas õliküte, radiaatorid ja soojaveeboiler. 2008. a maksis küte 14 400 krooni, elektrit kulus lisaks 8400 kWh.

Maaküte toimib 2009. aasta jaanuarist. Seitsmekilovatine maasoojuspump (boiler 163 liitrit) maksis koos paigaldusega 120 000 krooni, 330 meetrit maakollektorit koos kaevetöödega 25 ooo krooni. Radiaatoreid ei vahetatud, vesipõrandakütet ei paigaldatud.

2009. aastal oli kogu tarbitud energia (sh elektripliit, pesumasin jne) maksumus 14 800 krooni, tänavu üheksa kuuga 11 400 krooni. Keskmine elektrikulu kasvas 50 protsenti, kuid tuleb arvestada, et viimased talved on ka üsna külmad olnud. Tulemusena kulus 2009. aastal energiat ühele ruutmeetrile 9 krooni ja 51 senti ehk ligi 8 krooni vähem kui õliküttega boksides keskmiselt. Absoluutarvudes oli kokkuhoid ligi 12 500 krooni. Energiakulu ühele ruutmeetrile on peaaegu poole väiksem ka selle aasta üheksa kuuga.

Majaomanik mainis praeguse kütte eelisena, et majas on pidevalt stabiilne ja varasemast kõrgem temperatuur, kuid püsikulud on tunduvalt väiksemad. Ta lükkas ümber ka levinud müüdi, et rohi ei taha maakütte korral õues kasvada.

Näide: kombineeritud küte

Viis aastat vana 160-ruutmeetrine maja Pirital. Pere paigaldas ehituse ajal majja esialgu kamina-õhkkütte, mis sooja õhku torude kaudu kahele korrusele laiali puhus. Lisaks pandi seintele elektriradiaatorid. Mõne aja pärast otsustati lisaks paigaldada õhksoojuspump, mida sai suvel kasutada ka esimese korruse avatud ruumi jahutamiseks. Elekter kütab põrandat vannitoas, saunas ja ühes koridoris.

Selles majas kulub küttepuid kümme ruumi aastas, mis kevadise hinnaga, kui küte oli veel odav, teeb 5000 krooni. Elektrit kulutas pere kokku 20 000 kWh, millest umbes 7000 kWh läks sooja vee, söögi valmistamise ja kodumasinate peale. Seega kulus maja kütmisele elektrit ligikaudu 13 000 kWh aastas, mis küttepaketi puhul teeb 16 900 krooni.

Kokku kulus kahekorruselise maja kütmiseks aastas 21 900 krooni, mis teeb kuus keskmiselt 1825 krooni. Temperatuur oli majas sellal, kui pere kodus viibis, 22 kraadi. Ülejäänud ajal 20 kraadi. Kasutusel on kahetariifne vooluarvesti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles