Postkontorisse viib eestlasi veel vaid postipaki järel käik

Postipakk

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Hiljutisest TNS Emori postivõrgu kasutamisharjumuste uuringust selgub, et Eesti inimesed käivad postkontoris peamiselt pakke kätte saamas, võimaluse korral eelistavad nad aga pakiautomaati.

«Pakiautomaatide võrgu kasvamisega on postkontorite külastatavus vähenenud,» nentis Eesti Posti postiteenuste juht Kaido Padar, vahendab postifirma. 37 protsenti Eesti täisealisetest elanikest käivad postkontoris üks kuni kaks korda aastas ja 26 protsenti ei külasta postkontorit kahe aasta jooksul kordagi.

TNS Emori uuringuekspert Lele Aak selgitas, et peamine põhjus postkontori külastamiseks on paki kättesaamine – 51 protsendil juhtudel. Samuti ostetakse postkontorist endale postmarke –40 protsendil kordadel – ning muud kaupa – 29 protsendil juhtudest. «Kui mõlemad võimalused oleks olemas, ei ole pakkide saatmisel postkontori ja pakiautomaadi eelistamises olulist vahet, kuid pakkide kättesaamisel eelistataks selgelt pakiautomaate,» iseloomustas Aak leitud tulemusi.

40 protsenti vastanuist eelistaks oma pakid saada pakiautomaadist ning vaid 28 protsenti postkontorist. «Isegi maa-asulates eelistaks 36 protsenti elanikest oma paki kätte saada pakiautomaadist, samal ajal kui postkontorit eelistab 25 protsenti,» lisas Aak. Pakiautomaati eelistatakse ennekõike selle mugavuse ning kellaajast sõltumatu kättesaadavuse tõttu.

Padari sõnul on muutused üsnagi ootuspärased. «Pakimahtude suurenemine ning traditsiooniliste postikirjade vähenemine on üldine trend,» selgitas Padar. Tema sõnul käib Eesti Post tarbijate muutunud vajadustega kaasas ning töötab selle nimel, et muuta teenindus kliendi jaoks võimalikult mugavaks.

Nii liiguvad paljud teenused lisaks postkontoritele ka online-keskkonda ning kauplustesse. Uuringust selgus muuhulgas, et kuigi 40 protsenti Eesti elanikest käivad postkontorites ka postmarke ostmas, siis 36 protsenti elanikest eelistaks marke võimalusel osta hoopis kauplusest ja kaubanduskeskusest või kioskist. «Seetõttu ongi juba praegu margid lisaks postkontoritele saadaval 365 erinevas müügikohas üle Eesti,» märkis Padar.

Paberil kirju – välja arvatud jõulukaardid – on viimase aasta jooksul saatnud iga neljas elanik, viimase kuu jooksul vaid 8 protsenti elanikest. Ootuspäraselt eelistab 76 protsenti vastanuist kirju saata elektrooniliselt ning 70 protsenti vastanuist polnud viimase aasta jooksul kordagi paberkirja saatnud.

Maksete tegemine on postkontoris teenusena veelgi harvemini kasutatud. Keskmisest enam on sellega kokku puutunud maapiirkondade elanikud, kuid ka selles segmendis käib vaid 5 protsenti vähemalt kord kvartalis postkontoris makseid tegemas. 78 protsenti vastanuist eelistas oma arveid maksta elektroonilisi kanaleid kasutades. Pangaautomaadis tasuda või pangakontoris kohapeal sooviks käia iga kuues elanik.

Viimase aasta jooksul on sularaha postkontorist saamas käinud vaid üks protsenti elanikest. Sõltumata vastaja elukohast eelistatakse sularaha väljavõtmisel kindlalt pangaautomaati või pangakontorit.

«Kuigi postkontorites on nõudlus panga- ning sularahatehingute järele väike, on siiski olemas hulk inimesi, kelle jaoks meie sularahateenus on pea asendamatu. Seetõttu töötasimegi sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena välja lahenduse sularaha kirjakandjaga koju tellimiseks,» selgitas Padar.  

TNS Emori poolt läbi viidud uuringu tellis Eesti Post ning selles osales 1000 üle 18-aastast erinevast rahvusest ning erineva haridustaseme, sissetuleku ning elukohaga inimest.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles