Ülemiste parkla kasutab sõbrasõidu ühiskasutuse süsteemi ning tekitab sellega autojuhtides segadust, kuna ei anna täpseid juhiseid, mitu sõitjat võib parkivas autos olla.
Ülemiste parkla korraldus tekitab autojuhtides segadust
6. september 2015, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Parklas on silt «Pargi siia, kui autos on vähemalt kaks reisijat»,» sõnas lugeja, kelles tekitas säärane korraldus küsimusi ja kahtluse, et kui autos on üks sõitja, siis ei tohigi S-parkimiskohtadele parkida.
Ülemiste keskuse turundusassistent Lembe Levo sõnas, et süsteem on mõeldud selliselt, kui näiteks auto ühiskasutusega jagavad kaks või rohkem inimest punktist A punkti B liikumiseks ühte autot. Sel moel hoitakse kokku jooksvaid kulusid, säästetakse aega ning aidatakse vähendada oma ökoloogilist jalajälge.
«Lihtsustatult on põhimõte selline, et eksisteerib sotsiaalmeedia keskkond, kuhu inimene postitab, et ta liigub näiteks Tartust-Laagrist-Põlvast kuupäeval X Ülemiste keskusesse,» selgitas Lembe ja lisas, et kui info on interneti keskkonda postitatud ja selgub, et keegi teine tahab ka sel ajal kaubanduskeskust külastada, siis neil on hea võimalus liituda, et keskkonda säästa.
Ülemiste parkimismajas ja väliparklas on kokku 81 spetsiaalselt auto ühiskasutuseks mõeldud parkimiskohta ja kõik need parkimiskohad on tähistatud tähega S. «Ehk kui autos on kaks või enam sõitjat, näiteks pere, sõbrad, kolleegid, võiksid nad juba sinna parkida,» lausus Levo.
«Turvameeskond hoiab silma peal, kuid otseselt me kedagi ära ei aja, kuna mõttelaadimuutus võtab harjumisaega,» märkis Levo.
Ta sõnas, et samuti saavad selle keskkonnaga liituda Ülemiste keskuse töötajad, kes tulevad kaugemalt tööle. «See on pigem mõeldud neile, kes kasutavad seda süsteemi sõbrasõiduks ehk kui on rohkem inimesi autos.»
Parkimissüsteem avati 2014. aasta oktoobris, kuid Lembe Levo tõdes, et see ei paista meie riigis töötavat. «USA-s toimib see süsteem hästi, aga meil mitte, sest eestlastele pole veel omane võõraste inimeste ja hääletajate auto peale võtmine,» märkis Levo.
Levo sõnas, et me ei ole oma ühiskonna korraldusega veel nii kaugel, et autojuhid sellist parkimissüsteemi austaksid, sest kõik pargivad oma sõiduki ikkagi sinna, kuhu vähegi võimalik. «Me soovime kindlasti seda süsteemi kohandada Eesti moodi ja võib-olla on meie ühiskond alles 15 aasta pärast sellise süsteemi jaoks valmis,» lausus Levo.
Antud parkimissüsteem on käigus koostöös Breeamiga, mis on kehtestanud keskkonnavastutusele ja keskkonnategevuse tulemuslikkusele ranged reeglid, samuti üldisemas plaanis vastutustundliku juhtimise standardid.