Maxima müüja vastulause: see oli probleemne klient

Maxima kauplus

FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees/Scanpix

Viimasel paaril kuul korduvalt ühes Tartu Maximas kehva klienditeeninduse otsa sattunud klient olla tugeva kriitika alla langenud müüja sõnul olnud ise korduvalt probleemide allikaks.

«Seda naist tunnen ma juba nelja aasta tagusest ajast – enne dekreeti minekut,» räägib kuu aega tagasi lapsehoolduspuhkuselt tööle naasnud Tartu Kalda tee Maxima müüja Elena (34). Tema oli ka see müüja, kes teenindas nädal aega tagasi selles kassas, kus nii kauplust külastanud Eva (37) kui pealtnägijate sõnul solvati teda venekeelse sõimuga.

«Siis oli probleem selles, et Maximas said kilekotid otsa ja – miks ma üldse mäletan teda –, tema siis karjus ja mina kutsusin peakassapidaja, kes tõi talle isiklikult kilekoti,» meenutab müüja nelja aasta tagust intsidenti, millest tingitult Eva talle meelde jäi. Küll aga rohkem probleeme siis enam ei esinenud.

Klient solvas ise müüjaid

Selle aasta augustikuus tööle naastes läksid esimesed kaks nädalat müüja sõnul rahulikult. «Kliendina ma nägin teda poes, aga otseselt minu kassas ta ei maksnud,» kirjeldab Elena. Probleemid algasid taas augusti kuu keskel. «Töötasime kahekesi kassas ning andsime üksteisele viis minutit pausi ning see klient sattus just siis poodi, kui oli pikk järjekord,» räägib müüja.

Tema sõnul oli ka Eva järjekorras olnud ning tuli tema käest küsima, kas oleks võimalik ka teine müüja kassasse kutsuda. «Ma vajutasin signaali ja kutsusin teise töötaja,» kostis nelja-aastase staažiga müüja. Selleks ajaks, kui teise kassa müüja kohale jõudis, oli järjekorras juba Eva kord kätte jõudnud, kes jooksis asjaavanenud kassasse.

«Juba siis, kui ta järjekorras seisis, hakkas ta rääkima, kui paha on Maxima – kogu aeg on pikad järjekorrad,» kirjeldab müüja. Selle peale olevat üks naine järjekorras – mitte klienditeenindaja – talle vastanud, et kui talle ei meeldi, siis võib ta ka teise poodi minna. «Vihastades läks ta siis teise kassapidaja juurde, viskas kõik need Käsna-Kalle flaierid laiali ja terve pood kuulis, kuidas ta hüüdis «L***d!» meie peale – pärast juhtkond ka vaatas seda turvakaamera videot,» märkis teenindaja.

Üksinda kassas

Kaks nädalat hiljem, üle-eelmise pühapäeva hommikul oli Elena kella kaheksast kümneni üksinda kassas. «Tema tuli kassasse – järjekorda üldse tol momendil ei olnud – ja enne teda oli üks naisterahvas ja üks meesterahvas, kellel oli palju kaupa,» meenutab müüja. Mees oli hakanud kaupu kottidesse panema ja kuna naine unustas midagi, siis läks ta seda asja saali pealt otsima. Samal ajal hakkas Eva juba oma kaupa lindi peale panema.

«Kuna ta oli käruga, siis naine tahtis tagasi tulles temast mööda minna, ja juba siis hakkas Eva teda sõimama – klient läks näost punaseks ja mina ei saanud sinna midagi vahele öelda,» kirjeldab müüja olukorda, mis eelnes poleemikat tekitanud teenindamisele. «Ütlesin tollele kliendile aitäh, andsin kliendikaardi tagasi ja andsin tagasi raha, siis Eva – kes ei olnud veel minuni jõudnud –, tõukas käru ja vajutas juba punast nuppu,» jätkas Elena kirjeldust, lisades, et kliendil on loomulikult õigus seda nuppu vajutada, kui talle teenindus ei meeldi.

«Aga seal on selline süsteem, et korraga ei saa mitu korda vajutada – mõned sekundid peab mööduma, alles siis saab uuesti vajutada –, aga tema seisab ja vajutab-vajutab, samal ajal, kui mina lasen tema tooteid läbi,» selgitab ta. Pärast kümnendat korda oli müüja ka kliendi tähelepanu sellele juhtinud, et ehk aitab juba nendest nupuvajutustest ja kutsus seepeale turvamehe. «Loomulikult mul on halb tunne, kui keegi ütleb, et mul on halb teenindus, aga mina lihtsalt ütlesin talle tere ja hakkasin kaupu läbi laskma,» nendib Elena.

Turvamees jõudis kohale kolm või viis minutit pärast esmakordset kutsumist. «Kui tema kohale jõudis, siis mina juba nutsin,» räägib müüja, kelle kinnitusel ei kasutanud ta ühtegi sellist venekeelset sõimusõna, mida Eva väitis, et tema kohta oli kasutatud. «Ma lihtsalt ütlesin, et mina enam seda klienti ei teeninda – ja turvamees ja vahetuse vanem võivad seda tunnistada,» märgib ta. Ka ei teinud ta enda kinnitusel katset klienti visata selle pulgaga, mis kaupade vahele pannakse. «Teenindajad on ikkagi adekvaatsed inimesed – see oleks ebanormaalne,» nendib müüja seejuures.

Selles osas, et ka järjekorras seisnud meesterahvas oli hiljem Facebooki grupis «Märgatud: Tartu’s» kirjutanud, et oli tunnistajaks olukorrale, kus teenindaja vene keeles ebaviisakate sõnadega klienti sõimas, pakkus müüja, et mees nägi ehk ainult seda osa, kus ta oli öelnud, et ta enam klienti ei teeninda ja sai olukorrast valesti aru. Kuigi müüja jääb endale kindlaks, et tema ei kasutanud kliendi kohta neid sõnu, mis too väitis, tunnistab ta, et nii turvamees kui vahetuse vanem ütlesid talle selles olukorras, et ta läheks taharuumi rahunema.

Hea teenindaja

Enda kinnitusel on ta ka üks nendest Tartu Kalda tee Maxima teenindajatest, kes on kõige vähem negatiivset tagasisidet saanud – mis puudutab just värviliste nuppude süsteemi, kus roheline märgib head teenindust ja punane halba. «Mul vajutati ainult kaks korda punast nuppu eelmisel kuul ja see oli ka see Eva,» märgib Elena, tuues võrdluseks kõrvale, kuidas mõni teine teenindaja sai kuu jooksul kaheksa korda punase nupuvajutuse osaliseks.

«Kõige rohkem oli rohelisi nupuvajutusi just mul,» sõnab müüja, kelle jaoks kliendi pretensioon jääb siiamaani arusaamatuks ja ülekohtuseks.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles