Mükoloog: seened pole mingi toit

Mükoloogi sõnul on tänavu kehv seeneaasta.

FOTO: Kalev Saar

Eesti Taimekasvatuse Instituudi mükoloog Veiko Kastanje arvates on see üsna erandlik, et augusti lõpus ei leia metsast palju söögiseeni, kuid ta selgitab, et paljud kõrgelt hinnatud seened jäävad toiteväärtuselt üsna kesiseks ning ei seedu hästi.

«Tundub, et soe talv, pikk külm kevad ja enamjaolt külm suvi ajasid piltlikult öeldesseened sedavõrd segadusse, et seenehooaeg algas tänavu väga varakult,» sõnas seeneuurija.

Kuigi öeldakse, et aastad pole vennad, on tänavune seeneaasta siiski ühest tavapärasest keskmisest seeneaastast üpris erinev. «Augusti teises dekaadis kuiva perioodi saabudes kadus aga enamik seeni ära ega taha nüüd kuidagi uuesti välja ilmuda,» sõnas Kastanje. Halvemal juhul võib juhtuda, et tänavuse seeneaasta kõrgaeg ongi juba möödas, kui üksikud niiskemad kohad ehk välja arvata. «Juhul kui sügis tuleb soe ja vihmane, on muidugi veel kõik võimalik,» märkis mees.

Seened pole toit

Eestlaste huvi seente vastu on endiselt kõrge. «Eestis tunduvad kõige populaarsemad olevat puravikud, eelkõige kivipuravikud, kukeseened ning erinevad riisikad,» ütles Kastanje ja lisas, et erinevalt enamikust Euroopa riikidest, korjatakse ja süüakse Eestis palju ka värskelt mürgiseid ja enne tarvitamist kupatamist nõudvaid liike, selles osas sarnaneme Venemaa ja Soomega.

Seened ei ole mükoloogi sõnul tegelikult siiski mingi toit. «Inimeste hulgas kõrgelt hinnatud kukeseen näiteks ei seedu praktiliselt üldse, tema rakukestad sisaldavad suures koguses kitiini,» teab seeneteadlane, kelle sõnul inimese jaoks ühed kõige paremini omastatavad seened on kivipuravik ja šampinjon, kuid ka need jäävad toiteväärtuselt siiski üsna kesiseks. «Metsas ära eksides ei soovitaks ma seente kui toiduallika peale küll lootma jääda,» lausus ta.

Sikutada või lõigata?

Kastanje arvates on levinumaid seeneliste väärarvamusi kaks. Esiteks on osa inimesi sügavalt veendunud, et seened tuleb maast üles sikutada koos jalaga, või siis vastupidi, tingimata lõigata – kuna teisiti on korjamine seeneniidistikule kahjulik. «Tegelikult ei ole ma kohanud ühtki teaduslikult põhjendatud näidet, et sel mingi tõepõhi all oleks,» rääkis Kastanje. «Seente äralõikamine on lihtsalt esteetilisem ja võimaldab nad puhtamalt korvi panna,» lisas ta.

Missuguseid seeni aetakse jätkuvalt omavahel segamini?

• Kõige levinum on sapipuraviku korjamine teiste puravike asemel.

• Erinevate pehmemaitseliste ja kibedate pilvikuliikide omavaheline äravahetamine, kännumampli ja jahutanuka osas eksimine, kitsemampli ja vöödikute omavahel mitte eristamine, samuti on võimalik ka noore rohelise kärbseseene segiajamine noore kasepilvikuga.

• Kummalisel kombel ajavad inimesed segi ka šampinjone ja valgeid kärbseseeni.

• Kindlasti ei tohiks tundmatuid seeni ainult pildi põhjal korjata.

Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda siit.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles