Eesti Pakendiringlus: jäätmete lõkkesse viskamine on väga halb mõte

Lõkke tegemisel tuleks hoida silma peal sellel, mis materjal sinna läheb - mitte kõik ei ole keskkonnale ja tervisele kasulik.

FOTO: MARGUS ANSU/POSTIMEES/SCANPIX

Suvehooaja lõpus koduaias või suvilas lõket tehes visatakse lõkkesse puitmaterjali kõrval ka kõiksugu muid pealtnäha süütuid materjale, kuid see ei pruugi olla kõige mõistlikum mõte.

«Kuigi näiteks piimapaki viskamine ahju või lõkkesse tundub ohutu, on see mulje petlik –  põletamise käigus eraldub atmosfääri ohtlikke elemente, sealhulgas ka raskmetalle ja dioksiine, mis jäävad hiljem pinnasesse,» räägib Eesti Pakendiringluse juhatuse esimees Aivo Kangus.

Tema sõnul tohib jäätmeid põletada vaid spetsiaalselt selleks rajatud prügipõletusjaamades, kus suitsugaaside puhastamiseks kasutatakse tehnoloogiliselt keerukaid filtreid, mis erinevat sorti saasteaineid kinni püüavad. Jäätmete põletamine koduahjus või lõkkes saastab nii keskkonda kui on ka tervisele ohtlik.

Mööda ei tohiks Kanguse sõnutsi vaadata ka sellest, et näiteks pakendid on väärtuslik toormaterjal, millest saaks uusi tooteid. «Jäätmete väärtust on selgelt teadvustanud ka Euroopa Liit – aastaks 2020 peab 50 protsenti olmejäätmetes sisalduvatest jäätmetest olema uutes toodetes taaskasutatud,» sõnab Eesti Pakendiringluse esindaja. Seetõttu soovitab ta jäätmete põletamise asemel hoopis näiteks teel suvilast linna pakendid kilekotiga selleks ette nähtud konteinerisse viia.

Tema kinnitusel on ohtlikud ained, mis põletamisel tekivad, väga püsivad. «Näiteks peenardele langenud tuhaga «vürtsitatud» mullas kasvanud maasikate kaudu jõuavad ohtlikud saasteained ka meie organismi, kuhu samuti pikemaks püsima jäävad,» hoiatab Kangus. Paljud põletamisel tekkivad ained on vähkitekitava mõjuga, ent riske on tema sõnul teisigi.

Lõkke tegemisel kehtib lihtne reegel, et ohutu on põletada vaid immutamata puitu ja katmata paberit. «Seega näiteks erinevate värvide või kaitsevahenditega töödeldud ehitusjäätmed tuleks lõkkest eemal hoida ning lõkkesse ei ole kohta ka tetrapakil,» nendib Kangus.  Munareste võib ka lõkke tegemisel kasutada – näiteks tulehakatuseks.

Eesti Pakendiringlus on riigi suurim taaskasutusorganisatsioon, mis kogub pakendeid kõigis kohalikes omavalitsustes kokku 1384 kogumiskohas. Kogutud jäätmed järelsorteeritakse Maardus asuvas sorteerimistehases ning sealsamas toodetakse pakenditest tooraine uute toodete valmistamiseks. Osa toormest leiab kasutust Eestis, osad pakendid lähevad ümbertöötluseks välismaale.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles