Eesti elanike kilekotihullus püütakse lõpetada

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tasuta kilekottidest saab ajalugu.
Tasuta kilekottidest saab ajalugu. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Killerkoti kampaaniaga teavitatakse eestimaalasi, millised ohud varitsevad kilekoti taga ning tuletatakse meelde, et looduse säästmiseks peaks kilekotile eelistama riide- või võrkkotti.

ELi direktiivide järgi tahetakse keelustada kilekottide tasuta jagamine 2018. aastaks. Kilekottide tarbimist peetakse mugavaks harjumuseks ning mugavus ja sobivate alternatiivide puudumine on ka peamised põhjused, miks mõned inimesed kilekotist loobuda ei taha. Keelustamist pooldaks Emori tehtud uuringu järgi 65 protsenti elanikest, aga seda vaid juhul, kui on olemas kilekoti aseaineks sobivad head alternatiivid. Täielikku keelustamist pooldas 14 protsenti vastanutest.

«Arvasin, et inimeste mugavussoov on suurem ja nad tahaksid kilekotte ikka kasutada, see valmisolek  keelustamiseks ja uutele alternatiividele üleminekuks oli minu jaoks väga positiivne,» ütles Killerkoti projektijuht Anneli Ohvril.

Getter Jaani, üks Killerkoti eestkõnelejatest, märkis, et tema vanaema tuletab igal hommikul meelde, et neiu ei unustaks riidest kotti minnes endaga kaasa võtta. «Nüüd on põhimõte pigem selles, et kuidas saada igasse koju n-ö Getteri vanaema, kes tuletaks meelde riidekotti mitte unustada. Kui sellised Getteri vanaemad jõuavad igasse koju, oleks üldpilt päris hea,» ütles Ohvril.

Kuigi teadlikkus kilekottide kahjulikkusest on suur – väga ohtlikuks või pigem ohtlikuks peab kilekotte 87 protsenti uuringus osalenutest, ei näita nende kasutamise numbrid positiivset suunda. Keskmiselt ostab iga eestimaalane 1,5 suurt kilekotti nädalas, mis teeb nende kasutamise koguarvu kokkuvõttes väga suureks. Väiksete läbipaistvate kilekottide kasutamine on hirmuäratavalt suur – iga nädal leiavad väiksed kilekotid tee 94 protsendi Eesti elanike koju. Enimlevinud põhjuseks, miks kilekotte kahjulikuks peeti, oli nende võimatu lagunemine looduses.

Kilekoti alternatiividena eelistaks 42 protsenti eestimaalastest riidekotti, 36 protsenti selja- või käekotti, 13 protsenti paberkotti, 11 protsenti pappkasti ning 2 protsenti võrkkotti. Ohvril tõi neile lisaks soovitusena välja veel toidukauplustes müüdava presentkoti, mis on vastupidav ning mida on kiire ja mugav pesta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles