Ülemaailmne eakate heaolu pingerida: Eesti kukkus kolm kohta
Lisatud kaart.

Pensionärid

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja/Scanpix

Ülemaailmses eakate heaolu indeksis on sel aastal toimunud mitmeid muutusi – Norra on loovutanud esikoha mullu kolmandal kohal olnud Šveitsile ning Eesti jäi esimese 20 riigi hulgast sel korral välja.

Kui eelmisel aastal oli siinsetel pensionäridel põhjust rõõmustada, sest Eesti jõudis nimistus 20. kohale, siis aastaga kukkus Eesti kolm kohta, paigutudes nüüd 23. kohal. Eestist ettepoole jäi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest üksnes Tšehhi, mis sel aastal asetus 22. kohal.

Kuigi teisipäeval avalikustatud nimistus on toimunud mitmeid ümberpaiknemisi, jälgib eakate heaolu pingerida siiski ka sel aastal juba varasematel aastatel kindlaks kujunenud mustrit, kus arenenud lääneriigid on parimaks kohaks, kus vananeda, samal ajal, kui sisekonfliktide käes kannatavad riigid ning Aafrika manner jäävad nimistu lõppu.

Möödunud aastal esimesel kohal olnud Norra jäi sel korral teiseks, loovutades koha mullu kolmandal kohal olnud Šveitsile. Mullu teisel kohal olnud Rootsi langes sel korral kolmandale kohale. Esimese 20 riigi hulgas olid veel näiteks Saksamaa, Iirimaa, Island, USA, Suurbritannia, Austraalia ja Uus-Meremaa ning sel aastal esimest korda 20. koha hõivanud Panama.

Eesti 23. kohast tahapoole jäid samas näiteks 24. kohal paigutunud Belgia, 26. kohal Sloveenia, 32. kohal Poola, 35. kohal Läti, 37. kohaga Itaalia, 39. kohaga Ungari, 63. kohaga Leedu ja 79. kohaga Kreeka. Viimasel 96. kohal oli sel korral sarnaselt möödunud aastale Afganistan.

Vaata allolevalt kaardilt lähemalt, milliste riikide andmeid veel sai pingerea koostamisel arvestada ja millise koha nad selles hõivasid.

 

96 riigist koosneva rahvusvahelise eakate heaolu pingerea (Global AgeWatch Index – ing k) koostamisel hinnati eakate elukvaliteeti neljas kategoorias: piisav sissetulek, tervisenäitajad, iseseisev toimetulek ja toetav keskkond. Üldise tähelepanekuna toovad indeksi koostajad välja, et lõhed suurema heaoluga ja väiksema heaoluga riikide vahel järjest kasvavad.

«Andmetest nähtub, et kui 1990. aastal oli kümne kõige pikema elueaga riigi ja kümne kõige lühema elueaga riigi keskmise vanuse vahe 5,7 aastat, siis 2012. aastaks oli see vahe kasvanud 7,3 aastani,» seisab indeksi aruandes.

Muuhulgas juhib aruanne tähelepanu ka soolisele diskrimineerimisele, mis puudutab pensionil olevate naiste töövõimalusi. Näiteks 55–64-aastaste hulgas käib ülemaailselt tööl 46,8 protsenti naistest, samal ajal, kui meestest töötab selles vanusegrupis 73,8 protsenti.

Ka tuuakse aruandes välja, et madala ja keskmise sissetulekuga riikides saab ainult iga neljas üle 65-aastane riiklikku pensionit, näiteks Indias saavad üle 60-aastastest üksnes 28,9 protsenti riiklikku pensionit.

Ülejäänud 98 maailmariiki pole indeksi koostamisel arvesse võetud seetõttu, et nende andmed on indeksi koos ÜRO-ga kokku pannud HelpAge International tegevjuhi Toby Porteri sõnutsi puudulikud. Neist 41 puhul puudusid andmed ühe valdkonna kohta ja 57 riigis kahe või enama valdkonna kohta.

«Seetõttu teame me väga hästi, mis on nende pensionäride vajadused, kes elavad Norras ja Luksemburgis – kahes maailma rikkamas riigis –, kuid märksa vähem Libeerias ja Burundis, mis on kaks maailma vaesemat riiki,» tõdes Porter.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles