Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tööotsijad küsivad sageli liiga suurt palka

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Henry Auväärt | FOTO: Erakogu

Tööotsijate keskmine palgasoov oli tänavu esimesel poolaastal 1153 eurot. Palgaootus ületab seega enam kui saja euroga statistikaameti välja toodud Eesti keskmist brutopalka ning avaldab endiselt Eesti tööandjatele survet palku korrigeerida. Viimastel aastatel on aga tööjõupuuduse teemadel palju sõna võetud, mis on tööturu kaalukaussi kallutanud ka tööotsijate poole.

Ehkki personaliotsingutes jääb viimane sõna tööandjale, on praegune olukord andnud oma ala spetsialistile palgaläbirääkimistel suurepärased võimalused: tööandja ei ole valmis kaotama on ettevõtte tähtsaimat vara, inimest, kes loob võimalused kasvatada ettevõtte eduteed ja kasumit. Konkurents spetsialistide nimel on märkimisväärselt tugevnenud, mis hoiab endiselt ka tööotsijate palgasoovid keskmisest brutopalgast kõrgemal.

Teisalt ei kasva tööotsijate palgasoov enam samal kiirusel kui paar aastat tagasi, kus palgaootus kerkis kaks korda kiiremini kui keskmine brutopalk. Sellist olukorda saab põhjendada ka tööjõus osalemise suurenenud määraga, mis on praegu viimase 15 aasta kõrgeimal tasemel. Paljud varem mitteaktiivsed inimesed on tänavu aktiivselt tööturule sisenenud ning seeläbi on tööturule lisandunud ka neid tööotsijaid, kellel praegu veel puuduvad tööandjate nõutavad kogemused ja oskused. Oskusteta tööotsijad küsivad aga põhjendatult märkimisväärselt madalamat töötasu, mis vähendab ka keskmist palgaootust.

Avaliku palganumbriga tööpakkumised on CV Keskuse tööportaalis kasvanud rekordtasemele, see lihtsustab ka tööotsijate palgaläbirääkimisi. Praegu on koguni 533 tööpakkumist, kus tööandja on avaldanud juba tööpakkumisel pakutava palgavahemiku.

Tööotsija, kes läheb palgaläbirääkimistele, peab aga meeles pidama, et mida rohkem on tal eelnevalt kogutud infot, seda enesekindlam ta läbirääkimistel ka on. Suur osa kandideerijatest ei ole tegelikult valmis kohe palgaküsimusele vastust andma, vaid üritavad viimasel hetkel välja nuputada sobiva palgasoovi lähtuvalt sellest, kuidas vestlus tööandjaga kulges.

Allikaid, millele tuginedes soovitud ametikoha keskmine palgatase välja selgitada, on mitmeid. Tööotsijal on targem pidevalt palgatrendidega kursis olla, kuna nii on ta ka teadlik, millal tasub palgatõusu küsida. Lisaks kogutud infole peab töövõtja suutma hinnata oma oskusi ja teadmisi ning sellest lähtuvalt ka palganumbri seadma.

Tänapäeva noored on küll väga ambitsioonikad ja proovivad kiirelt kõrgele jõuda, kuid eestlasele iseloomuliku tagasihoidlikkusega on nad nõrgad oma teadmiste müümisel. Teisalt leidub loomulikult ka tööotsijaid, kes tänu rahvusvahelisele töökogemusele kodumaisel tööturul mitmekordset palgataset küsivad. Ehmatava palgasoovi küsimist saab lihtsalt vältida, kui töövõtja on eelnevalt palgatrende uurinud.

Palgasoovi esitamisel tasub kindlasti oma soovi põhjendada. Tööandja on juba teadlik, mis valdkonna spetsialist tema ettevõttes seni puudub, töövõtja roll on aga talle selgeks teha, et just tema oskused ja teadmised on need, millest mõlemad osapooled tööturul võidavad. Enesekindel töövõtja võib oma palgasoovi algul ka enda teada jätta, haarata läbirääkimised enda kätte ning uurida hoopis tööandjalt, kui palju ta kõikide selgitatud ülesannete ja kohustuste täitmise eest on valmis tasuma.

Tagasi üles