Eestlastele on autokindlustus olulisem kui pereliikmete kindlustamine

Eestlastele on auto- ja kodukindlustus olulisem kui enda ja pereliikmete kindlustamine.

FOTO: Eero Vabamägi

Seesami tehtud kindlustusriskide uuringu andmetel on suuremal osal eestlastest olemas liiklus- ja kodukindlustus, kuid inimestega seotud kindlustust, nagu näiteks õnnetusjuhtumikindlustust eksisteerib inimestel ligi kolm korda vähem.

«Kahe vanemaga perekonnad peavad kõige olulisemaks liikluskindlustust, see on olemas koguni 83 protsendil vastanutest, kodukindlustust omab 64 protsenti ning õnnetusjuhtumikindlustust vaid 25 protsenti neist,» rääkis Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gildeni. Tema sõnul omab liikluskindlustust 77 protsenti ning kodukindlustust 62 protsenti küsitlusele vastanutest, samas kui õnnetusjuhtumi kindlustus on olemas vaid 23 protsendil vastanutest.

Kuigi liikluskindlustuse olemasolu nõuab seadus ning kodukindlustus on samuti tihti laenuandja poolt kohustuslik nõue, unustatakse tihti, et kõigi nende teenuste, liisingute ja laenude eest peab maksma inimene.

«Kohustuslikud kulud on meist igaühel ning kui peamise sissetuleku toojaga juhtub õnnetus, mis takistab tal mõnda aega tööl käia ja raha teenida, kannatab kogu pere,» sõnas Gilden ja lisas, et seetõttu pakub Seesam alates septembrist perekindlustust, mis kaitseb ühe lepinguga nii kodu kui ka pereliikmeid ootamatute õnnetuste eest.

Gildeni sõnul on kodukindlustus kahtlemata väga vajalik, kuna koduga seotud kahjud, näiteks tulekahju tagajärjel, võivad olla väga suured. «On aga murettekitav, et õnnetusjuhtumikindlustus on olemas vaid 11 protsendil üksikvanematel, mis tähendab, et õnnetusjuhtumi tõttu töölt eemal olles kaob ka kogu pere sissetulek,» selgitas ta.

Samast uuringust selgub, et üle pooltel üksikvanematest on ette tulnud libedal ajal kukkumisi, mis on talvel üheks peamistest töölt eemale jäämise põhjustest. «Kui üksikvanemaga juhtub õnnetus, mille tõttu ei saa ta näiteks kaks nädalat tööl käia, saaks õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolul hüvitada talle saamata jäänud päevaraha, valuraha või taastusravikulud, mida haigekassa ei hüvita,» märkis Gilden.

Samuti selgus uuringust, millised on eestlaste suurimad hirmud seoses füüsiliste traumadega. Nimelt, libedaga kukkumise järel on eestlaste üheks suurimaks hirmuks see, et nende lähedastega juhtub õnnetus.

«Kahjuks selgub kindlustuse statistikast, et ka lastega toimuvad õnnetused ei ole üldse harvad. Kooliaasta alguses on lapsed kindlasti rohkem elevil ning tähelepanu võib hajuda, seega tasub nii koolis kui ka kooliteel kutsuda lapsi üles olema hoolsamad, et õnnetusi ei juhtuks,» sõnas Gilden.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles