Pangad tegid sadade tuhandete klientide kontodel ekslikke tehinguid
Eksituse ohver iga viies SEB klient

Septembri lõpus kandsid pangad ekslikult klientide kontodele raha tagasi või võtsid maha kaardimakse summasid topelt. See oli ka mullu kõige loetavam Postimehe tarbijauudis.

FOTO: Piktochart / Tiina Rekand

Mitmed Eestis tegutsevad pangad kandsid ekslikult sadade tuhandete klientide kontodele tagasi raha või võtsid topelt maha kümneid tuhandeid summasid, mille inimesed ühel septembrikuu päeval kaardimaksetega tasunud olid.

Massiivse probleemi põhjustamiseks piisas vaid mõnest tehinguid kajastavast arvutifailist, mille kaaritehinguid koordineeriv NETS Estonia finantsettevõtetega rutiinselt vahetab. Üldjoontes jagunesid tagajärjed klientide jaoks kaheks.

Need pangad, mille puhul NETS Estonia oma failidega 19. septembril kaks päeva varem tehtud kaardimaksed ekslikult tühistas, kandsid täna klientidele summad ootamatult tagasi. Nii juhtus see näiteks SEB klientidega.

Kuid teadaolevalt näiteks Swedbanki ja Citadele klientide jaoks kujunes olukord vähem rõõmustavaks. Nende pankade puhul saatis NETS Estronia kõigi 17. septembri tehingute failid topelt ning seega võtsid pangad ka klientide kontodelt raha maha kaks korda.

Probleem puudutab kokku koguni sadu tuhandeid Eesti elanikke. Näiteks sai ekslikult oma kontodele summasid täna hommikul iga viies SEB klient. Swedbanki puhul langes topeltdebideerimise ohvriks ligi 10 000 tehingut.

Nii juhtuski, et täna hommikul hakkasid Postimehe toimetuse poole pöörduma inimesed, keda pani imestama, miks suuremad toidupoed, kohvikud või kaubamajad neile ilma põhjuseta raha kannavad. Näiteks leidis SEB panga klient, et tema kontole on tulnud hommikul ülekanded nii Prisma Peremarketist kui ka Maximast.

FOTO: Erakogu

SEB panga kliendile Kaspar Pokile tundus olukord huvitav. Esimene ülekanne saabus tema pangakontole täna hommikul kell 5.34 ja teine kell 8.27. Summad olid tema sõnul küll üsna väikesed – ühest tanklast kanti üle 6,40 eurot ja kohvikust 4,40 eurot.

Raha tagasikandmisele leidis Pokk aga õige pea ka üsna loogilisena näivad seletused. «Esimene mõte oli, et äkki ma vajutasin pinkoodi rutatakalt ja raha kanti tagasi,» arvas ta tanklast tagasi kantud summa puhul.

Ka kohvikus oli ta saatnud elus esimest korda söögi tagasi, sest leidis sealt pika tumeda karva. Nii mõtleski mees, et võib-olla oligi raha tagasikandmine justkui vabandus kehva kogemuse eest, sest kompensatsiooni ta rikutud toidu eest varem ei saanud.

Imelikuks muutus olukord Poki jaoks aga siis, kui ka sõber hakkas kummalistest ülekannetest rääkima. Peale selle selgus, et Poki sõpruskonnas olevat ühe inimese kontole laekunud ehituskauplusest lausa 4000 eurot. «Siis ikka ei pane pinkoodi valesti,» tõdes ta.

Ta ei tahtnud küll hirmu külvata, aga ikkagi tekkis ka temal küsimus, kes või mis neid ülekandeid tegi ning kellel on tegelikult inimeste andmetele ligipääs. «Kui on võimalik teha ülekandeid tanklate ja kohvikute arvelt, kas peaks igaks juhuks rahad kõik välja võtma,» küsis ta selle peale retooriliselt ning oli mures süsteemi kindluse pärast.

Kauplus kliendile: lugege Postimeest

Kui ootamatult makstakse tagasi kaardimakseid, on see paljudele klientidele ilmselt esmalt meeldiv üllatus ja nad ei kipu ise eriti sellest teavitama.

17. septembril Ehituse ABC-st mitmel korral kaupa ostnud Allan Mõistusel läksid nagu kord ja kohus juba samal päeval läks ka vastavad summad kontolt maha. Tema kodupangaks on Citadele pank.

«Suur oli aga meie üllatus, kui samad summad võeti veelkord meie kontolt maha ka 19. septembril,» kirjeldas Mõistus temaga juhtunut. «Meie küsimuse peale andis pank vastuse, et nende poolt on kõik toimunud õigesti ja probleem on kauplusepoolne. Samas nenditi, et selliseid olukordi tuleb ette küllalt sageli.»

Mõistus pöörduski uuesti kaupluse poole, kus sai teada, et ka nende poolt on kõik korras.

«Viidati vaid tänasele artiklile Postimehes ja eeldati selle põhjal, et probleem on kaardimaksekeskuse poolne. Me ei oleks seda võib olla tähele pannud, aga summa oli selleks liiga suur ja äratas meie tähelepanu. Samas avastasimegi ka lisaks väiksema kadunud summa,» lisas Mõistus.

Täna kella 11.30 paiku avastas ta, et topelt debiteeritud summad on õnnelikult kontole tagasi tulnud.

Pangaspetsiifilised probleemid

Kohe täna hommikul asus Nets Estonia ülekannetega seotud probleeme uurima - näiteks kas ja kuidas võisid ekslikud tehnigud olla seotud eile, 21. septembril Nets Estonia tehtud pankadevahelise kaardimaksete kliiringu paranduskannete tühistustega.

Kell 11.50 ütles Nets Estonia tehnikadirektor Paavo Sild Postimehele, et kontrollimise tulemusena ollakse jõudnud arusaamisele, et paranduskanded oma olemuselt korrektsed ja võimalikud probleemid on pigem pangaspetsiifilised ning tulenevad eri pankades kasutavast andmete kasutamise loogikast. Tema sõnul tegelevad nüüd probleemi haldamisega edasi pangad. 

SEB pressiesindaja Maarja Gavronski sõnul oli aga pank  täna hommikul tuvastanud, et tegemist on osa tehtud kaardimakseid ja nende käsitlemist puudutava probleemiga. Panga kodulehel oli ka selgitus, et täna tühistas NETS Estonia AS (endise Pankade Kaardikeskus) ekslikult osa 19. septembril toimunud kaardimaksetest ja seetõttu kanti nendele klientidele tehtud kaardimaksete eest raha tagasi.

Gavronski ütles, et ekslikult saadud summasid ei maksa inimestel mingil juhul ära kasutada. Tema sõnul need summad broneeritakse ja võetakse hiljem kontodelt maha.

Päeva lõpuks teatas pank, et ekslikult tühistatud kaardimaksed puudutasid ligi iga viiendat SEB klienti ning et  paranduskanded loodakse teha - ehk ekslikult ülekandtud summad broneerida - neljapäeva hommikuks.

Swedbanki klientidel debideeriti topelt ligi 10 000 tehingut

Swedbanki puhul on aga Nets Estonia debiteerinud (ehk summa maha võtnud) topelt ning eksimus puudutab 17. septembril teostatud kaarditehinguid.

«Tehingute töötlemisel on tõesti tekkinud viga, mistõttu debiteeriti tehinguid topelt. Topelt debiteerimise põhjustas topelt saadetud tehingute fail,» ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask Postimehele.

Siilivaski kinnitusel on viga on NETS Estonia poolne. «Nüüdseks on viga tuvastatud, panka on tulnud parandusfailid ning me loodame paranduskanded teostada lähipäevil,» lisas pressiesindaja.

«Meie kliendid ei pea ise mitte midagi tegema - pank hoolitseb selle eest, et vead korda saaksid ja kliendid topelt debiteeritud summa tagasi saaksid.  Kokku puudutas meil see umbes 10 000 tehingut,» ütles Siilivaks Postimehele.

LHV sai käe vahele

LHV on üks väheseid Eestis tegutsevaid pankasid, kes vigastele või topelt saadetud failidele õigel hetkel jälile sai ja ekslikud tehingud peatada jõudis. Panga pressiesindaja Priit Rumi sõnul tuvastas eksimuse panga automaatne kontrollisüsteem. BNS-i andmeil pääsesid veast ka Nordea kliendid.

Airi Uiboaid

FOTO: Eesti Pank

Eesti Pank: sel korral ei kukkunud kõige paremini välja

Nets Estonia hallatava kaardimaksete süteemi igapäevase järelevaataja Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Airi Uiboaid ütles, et esialgse info põhjal on topeltkannete probleem tekkinud Nets Estonia hallatava kaardisüsteemi tõrke tõttu, kus pankadele saadeti üks maksefail kaks korda. Uiboaidi sõnul jätsid kaks panka topeltkannete maksed tegemata, sest pangasisesed kontrollsüsteemid tuvastasid vea.

Nets Estonia proovis probleemi lahendada sellega, et pakkus pankadele topeltkanded tühistavad parandusfailid, kuid kuna parandusfaile kasutasid ka kaks panka, kes olid jätnud topeltkanded algselt  tegemata, siis sellest tekkiski segadus.

«Esialgse info põhjal paistab, et nii Nets Estonia kui ka kommertspangad proovisid tekkinud probleemi lahendada, kuid sel korral ei kukkunud see kõige paremini välja,» nentis Uiboaid. Tema sõnul kogub Eesti Pank hetkel osapooltelt infot tõrke asjaolude kohta.

Makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialis lisas, et kui ollakse toimunu asjaolud selgeks saanud ja juhtunut analüüsinud, saab anda ka soovitusi, mida selliste olukordade vältimiseks teha.

Finantsinspektsioon: pangad peavad oma suutlikkusega tõsiselt tegelema

Kilvar Kessler

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul küsis ka inspektsioon tänase NETS-i vea ilmnedes kohese pankadelt intsidendi põhjuseid. Nende selgituste kohaselt oli viga põhjustatud kolmanda osapoole -maksesüsteemi haldaja - toimimisest ning tekkinud viga kas parandatakse või on juba parandatud.

«Säherdused tõrked puudutavad igaüht meist ja pangad peavad väga tõsiselt tegelema enda ning oma lepingupartnerite suutlikkusega seista vastu ja kiiresti kõrvaldada ilmnenud tõrked. Samas tuleb endale aru anda, et tehnoloogiaga seotud riskid aeg ajalt siiski realiseeruvad ning lõplikult neid ära hoida ei ole võimalik,» ütles Kessler Postimehele.

Ta lisas, et finantsinspektsioon teostab krediidiasutustega ja teiste osapooltega koos juhtunu analüüsi ning selle alusel kujundatakse edasised sammud.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles