Toidupanga tegevus tekitab küsimusi

Toidupank Tallinnas

FOTO: Erik Prozes/Postimees/Scanpix

Sotsiaalmeedias levivad kahtlused, nagu ei jõuaks kõik toidupanga poolt kogutav toit abivajajateni, toidupanga endi sõnul puudub sellist infot jagavatel inimestel ülevaade nende töökorraldusest.

«Lugesin hiljuti Facebooki abivajajate foorumist, et toidupangast ei saa suur osa muud kui leiba ja saia, samas need kampaaniad, kus toitu kogutakse – seal on kärud kõike muud, kui leiba ja saia täis,» rääkis Tallinnas elav naine (31) (nimi toimetusele teada – toim), kellel oli tekkinud mure, kas üle viie ja poole aasta Eestis tegutsenud toidupanga kaudu kogutud toiduained ikkagi abivajajateni jõuavad.

Tema kinnitusel ei käinud jutt ühest perest, kes võis olla lihtsalt valel ajal vales kohas. «Paljud ütlesid, et muud pole, jah, kui leib ja sai ja tehku siis leivasuppi – leivasuppi aasta aega ei jaksa süüa,» nentis naine, viidates sotsiaalmeedias käivatele vestlustele. «Käis läbi ka info inimeselt, kes elab ühe toidupanga ladustamise ruumi kohal ja näeb, kuidas kogu aeg veetakse toitu sisse autodega, aga seda näha ei ole, et keegi seda ka välja jagaks,» lisas ta.

Kampaaniad ei ole aasta läbi

Toidupanga kommunikatsioonijuhi Nele Hendriksoni sõnul on sellised eksiarvamused kerged tekkima nende inimeste seas, kes ei ole toidupanga igapäevase töökorraldusega kursis. «Hetkel on siin kaks eri aspekti mängus, toidupankade igapäevane töö – ehk toidukauba päästmine ja ümberjagamine – ning toidukogumispäevad,» märkis Hendrikson.

Tema kinnitusel toimuvad toidukogumispäevad – mis inimestele just kampaaniate näol meelde on jäänud – vaid kolm korda aastas. «See on n-ö eriaktsioon, et anda ka eraisikutele võimalus kohaliku toidupanga kaudu kohalike vaesusel olevate inimeste toetamiseks,» selgitas toidupanga esindaja.

Hendriksoni sõnul läheb toidukogumispäevadel saadud kaup kiirelt välja ning paari nädala möödudes on toidupangal võimalus jagada üksnes seda, mida kauplused neile annavad. «Väiksemad toidupangad on selle ära jaganud sisuliselt kohe järgmisel nädalal – tehakse pakid valmis ja sotsiaalosakonnast saadud nimekirjade alusel kohe edasi perdele,» rääkis Hendrikson, tuues näitena välja Kuressaare.

Mõnes linnas ei olegi muud jagada kui leiba ja saia

«Tegelikult ei ole igapäevatöö poodide külastajate abil toidukauba kogumine, vaid me sõidame ja kogume kokku selle, mis üle jääb kaubandusvõrgus, hulgiladudes – sõltume sellest, mida kauplused saavad ja soovivad ära anda,» viitas Hendrikson, lisades, et kauplused erinevad siin oluliselt – osad on tagasihoidlikumad, osad lahkemad. Näiteks Narva toidupank ei saagi kohalikelt kauplustelt väga palju muud kui leiba-saia. «Sellegi poolest on toiduabi sabas üle 100 inimese, kes soovivad sedagi saada,» kostis toidupanga esindaja.

Tema sõnul tuleb poodidest igapäevaselt ka suhteliselt suurtes kogustes sellist kaupa, mis tahab kiiret käitlemist – näiteks aed- ja puuvili või leib-sai, mille kuupäev on käes. «Sellise kauba anname samal päeval heategevusorganisatsioonidele, kes selle kohe kas oma sihtrühmale laiali jagavad või siis sellest süüa teevad – nagu supiköögid, sotsiaalmajad – ja siis laiali jagavad,» kirjeldas Hendrikson.

Üle-eestilise koostöövõrgustiku kommunikatisoonijuhi sõnul tuleb ikka ette olukordi, kus nende tegevusega rahul ei olda. «Juttu rääkides selgubki see, et pigem arvatakse, et me saame inimestelt toidukogumispäevade ajal kogu kauba või siis, et riik toetab meid suurte summadega – tegelikult pole see ju nii,» tõdeb Hendrikson, viidates sellele, et toidupanga töö sõltub paljuski vabatahtlikest.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back