Kolmandikku elanikest vaevab koju tungiv müra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi kolmandik Eesti elanikest leiab, et väljastpoolt tulev müra on nende kodus probleemiks. Neljandiku elanike jaoks on probleem ka liigne saastatus.
Statistikaameti andmetel häirib 31 protsenti elanikkonnast nende koju väljastpoolt kostev müra. Ameti juhtivstatistik Erika Taidre sõnul väljendavad tulemused inimeste endi hinnanguid.
Mullu oli müra probleemiks ligi 35 protsendile elanikest, kuid Taidre sõnul on kõikumine mõne protsendi piires tavaline ja seda olukorra paranemiseks pidada ei saa.
Linnades kurdab müraprobleemi 35 protsenti küsitletutest ja maa-asulates 21 protsenti. Põhja-Eestis on probleem kõige suurem, seal on häirivat müra tõdenud 42 protsenti, seevastu näiteks Kesk-Eestis vaid 17 protsenti küsitletutest.
«Erinevused piirkonniti on suhteliselt loogilised, Põhja-Eesti hulka kuulub ka Tallinn ja linnades on kindlasti müra suurem. Kesk-Eestis on väiksemad asulad,» selgitas statistik.
Näiteks vanaduspensionäridest kurtis aga müra vaid 27 protsenti. «Müraprobleemi tajumine võib olla seotud kuulmisega,» arvas seepeale Taidre. «Loogiline on ka see, et pensionärid on keskmisest rohkem probleemiks pidanud vähest valgust kodus.»
Saastatus ja kuritegevus
Saastatud koduümbrus on probleemiks 25 protsendil küsitletuist. Seda on kolm protsenti vähem kui mullu.
Katus laseb läbi 6 protsendi inimeste kodudes. Seevastu rõskeid seinu, põrandat või vundamenti peavad taluma 12 protsenti elanikest. Liigselt hämar on 4 protsendi inimeste kodudes.
Kuritegevust eluaseme läheduses peavad probleemiks 18 protsenti elanikest.
Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. Tänavu osales uuringus üle 4900 leibkonna. Inimestelt küsitakse nende hinnanguid elukohaga seotud probleemide kohta.
Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.