Eestimaalased peavad tormi ajal kõige tõenäolisemateks ohtudeks katusekahjusid ning äikese majja löömist, selgub Seesami kindlustusriskide uuringust.
Uuring: koduomanikud kardavad tormi ajal enim katusekahjusid ja äikest
3. oktoober 2015, 19:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
57 protsenti uuringule vastanutest usub, et nende kodu katus võib tormi korral viga saada. «Lisaks katusekahjudele kardab üle poole vastanutest, et äike lööb neile majja; 44 protsenti arvab, et nende kodule või autole võiks kahju tekitada kukkuv puu ning vaid üheksa protsenti kardab tormiga tekkida võivaid üleujutusi,» kommenteeris Seesami turundusjuht Tiia Prööm uuringu tulemusi pressiteate vahendusel.
Tema sõnul tõdes 30 protsenti vastanutest, et on tormikahjustustega ka isiklikult kokku puutunud, kusjuures kõige rohkem oli erinevaid tormi tagajärjel tekkinud kodukahjusid esinenud Lääne-Eesti elanikel.
Seesami varakindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul näitab ka firma kindlustusstatistika, et tormi korral esineb kõige rohkem kahjusid just seoses hoonete katustega. «Suuremate tuulte ja paduvihmadega tulevad katuste õrnad kohad välja. Tugev tuul võib rebida lahti tüki katusest, aga võib teha kahju ka kogu katusele ning põhikonstruktsioonidele. Tormiohus ei ole ainult vanad majad – tugev tuul võib lahti rebida ka uue katuse. Näiteks lahti rebitud plekk-katustest on iga suurema tormiga meedias juttu,» selgitas Gilden.
Tormiga kaasnevate tugevate vihmahoogudega võib veekahjustusi saada ka kodu siseviimistlus. Tihti põhjustab veekahjusid näiteks katuseakende juurest sissepressinud vihm. Gildeni sõnul on tugevate tuultega kaasnevad elektrikatkestused samuti üsna tavapärased: tänapäeva elektroonika ja kodumasinad on voolukõikumiste suhtes väga tundlikud, mistõttu võib mõni kodumasinatest tormi tagajärjel töötamise lõpetada.
«Et vähendada tormidega kaasnevaid kahjusid ning tagada inimeste ohutus, peaks kindlasti korjama kokku ja tõstma siseruumidesse koduhoovis, rõdudel ja terrassidel olevad lahtised esemed. Erandlikud pole olukorrad, kus kinnitamata batuut lendab mööda aeda ringi või maandub naabri aias auto peal, mis tähendab ka rahalisi kohustusi naabri ees. Batuudid peaksid kindlasti olema ankurdatud maa külge ning praegusel aastaajal ehk juba talvekorteritessegi uut hooaega ootama pandud. Sulgema peaks ka lahtised aknad ja uksed ning võimalusel tuleks sõidukid parkida kaugemale puudest, mis võivad tormituultes murduda,» rääkis Gilden.