Ministeerium kutsub välismaale tööle minnes teadma oma õigusi

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuvatõmmis sotsiaalministeeriumi kampaania «Kui välisriiki, siis targalt!» reklaamklipist
Kuvatõmmis sotsiaalministeeriumi kampaania «Kui välisriiki, siis targalt!» reklaamklipist Foto: sotsiaalministeerium

Oktoobris algas sotsiaalministeeriumi teavituskampaania «Kui välisriiki, siis targalt!», mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust välismaal töötamise riskidest ja töövahendajate kohustustest töö pakkumisel.

Töövahendusfirmal on keelatud võtta tasu töövahendusega seotud tegevuste eest, näiteks vabade töökohtade kohta info avaldamise, elamis- ja töötingimustest teavitamise, lennupiletite broneerimise jms eest. 

Töövahendaja võib töövahenduse eest tasu nõuda üksnes tööandjalt või teiselt ettevõtjalt. Kampaaniale eelnenud küsitluse kohaselt ei teadnud seda, et töövahendus peab olema inimese jaoks tasuta, ligikaudu kaks kolmandikku küsitletutest. 

«Teada on üksjagu juhuseid, kus vahendajate kaudu välismaal töö leidnud inimesed on puudulike teadmiste tõttu sattunud pettuste ohvriks. Probleemide ennetamiseks on oluline tunda oma õigusi ja koguda piisavalt infot sihtriigi seadusandluse, sealhulgas seal töötamise reeglite kohta. Tööleminekut kavandades tuleb otsida usaldusväärsetest allikatest lisainfot ning enne kirjaliku töölepingu allkirjastamist lugeda leping põhjalikult läbi,» selgitas sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna peaspetsialist Marina Jefrosinina.

Välismaale tööle minnes loodetakse enamasti saada paremat palka ning selle nimel ollakse valmis võtma ebamõistlikke riske. Näiteks on inimesed valmis maksma vahendajatele töö saamise eest raha ning sõitma kohale veel enne, kui tööleping allkirjastatud. Aastate jooksul on ilmsiks tulnud hulk tööalase ärakasutamise juhtumeid, kus töötasu on välismaal töötajale makstud kas osaliselt või jäetud üldse maksmata või on töölevõtmise eest küsitud ebaseaduslikku tasu. Kokku on puututud aga näiteks ka vägivalla ja ähvarduste, dokumentide äravõtmise, liikumisvabaduse piiramise ja puhkusevõimaluste eiramisega. Sageli algavad probleemid juba Eestis, kus värbamise käigus lubatakse tööotsijale tegelikkusele mittevastavaid töötingimusi. 

Infot turvaliselt välismaale tööle mineku kohta leiab Tööelu portaalist www.tooelu.ee. 

Statistikaameti andmete järgi rändas aastatel 2012 ja 2013 Eestist välja üle kuue tuhande inimese aastas, möödunud aastal see arv langes ja lahkujaid oli veidi alla viie tuhande. 2013. aasta EMORi uuringu kohaselt on 51 600 tööealisel inimesel Eestis kindel soov välismaal töötada ning nad on teinud selleks ettevalmistusi.

Inimeste teadlikkuse tõstmiseks jõuavad «Kui välisriiki, siis targalt!» kampaania raames avalikkuse ette teleklipid, korraldatakse vastavasisulisi infopäevi maakondades, sealhulgas koolides ja jagatakse infot interneti vahendusel. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles