Korstnapühkijate hiigeljärjekord paneb seadust rikkuma

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortsnaluud on korstnapühkija põhiline töövahend.
Kortsnaluud on korstnapühkija põhiline töövahend. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Sellest septembrist peab igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt, kuid tänu viimasel hetkel ärkajatele upuvad korstnapühkijad töösse.

«Hommikul kell seitse alustan ja õhtul kell kuus lõpetan. Täielik tööuputus, pole aega hingetõmbepausikski,» tunnistas Põhjarannikule  korstnapühkija Aivar Needo, kes ei võta uusi tellimusi vastu varasemaks kui novembri teiseks pooleks. «Sel aastal on olnud 30 protsenti töölisa ja tööjärg on ette umbes kaks kuud.»

Leino Aasmets ütles, et ehkki ta töötab praegu kuus-seitse päeva nädalas, on juba detsembri esimene nädal tellimustega täidetud. Niipea kui ilmad külmenesid, hakkas tulema massiliselt kõnesid. «Kõigil on kiire ja kõik tahaks juba täna,» kirjeldas ta olukorda, lisades, et ühe majapidamise korstnate pühkimine maksab 30-50 eurot.

Ida päästekeskuse pressiesindaja Helen Tammetsi sõnul pole pikad järjekorrad ainult Ida-Virumaa probleem. «Ei ole nii, et ainult siin ei jätku kutsetunnistusega korstnapühkijaid. Korstnapühkijad üle Eesti räägivad: tööd on nii palju, et ei jõua ära teha.»

Tuleohutuse seaduse nõue, et igas kodus peab olema korstnapühkija akt, ei saanud siiski tulla inimestele üllatusena, lisas Tammets.

Pikemalt loe Põhjarannikust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles