Uuring: apelsinikasvatuse kasumid tulevad halbade töötingimuste arvelt

Uuringust selgus, et apelsinikasvatustel on suured kasumid, aga halvad töötingimused.

FOTO: Mihkel Maripuu

Eestis ostetakse ligi 32 miljonit liitrit mahlatoodet aastas ja populaarseim on apelsinimahl. Uuring toob välja ohtlikud töötingimused apelsinikasvatuses ja keskkonnakahjud apelsinimahla tootmises.

«Lisaks halbadele töötingimustele kasutatakse apelsinisaludes väga palju pestitsiide“, ütles GLOBAL 2000 keskkonnaekspert Martin Wildenberg, kelle sõnul ei ole see vajalik, sest apelsinid kasvavad väga hästi ka ilma nendeta.

Üleeuroopalise kampaania «Supply Cha!nge - muudame poeketid õiglaseks» tehtud uuring analüüsis apelsinimahla toomis- ja tarnehelat apelsinikasvatustest Brasiilias poekettideni Euroopas.

Uuring kirjeldab, et enamik puuvilja korjavatest töölistest ja talunikest elab vaesuses. Töölistel, kes töötavad 10-eurose päevatasu eest, puudub kaitse päikese eest ja nad tassivad 30-kiloseid apelsinikoguseid.

Apelsinimahla tööstus on väga kontsentreerunud. Kolm klaasi apelsinimahla viiest tuleb Brasiiliast, kusjuures ainult kolm Brasiilia ettevõtet ekspordivad apelsinimahla: Citrosucro, Cutrale and Luis Dreyfus. Euroopa on nende kõige olulisem eksporditurg. Ahela teises otsas on supermarketid, kus on toimumas samasugune kontsentreerumine. Enamus supermarketitest pakuvad omatooteid ja 66 protsenti kogu apelsinimahlast müüakse omatootena, sest see on odavam. Uuring näitab, et võidujooks odavaima hinna nimel viib aga selleni, et vastutustundlikule tootmisele ei pöörata peamistes tootjariikides tähelepanu.

MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise valdkonnajuht Kristina Mänd sõnul ei ole meil aega mõelda sellele, kust pärineb see apelsinimahl, mille poeriiulilt haarame. «Uuringust selgub, et apelsinimahla tööstusel läheb majanduslikult hästi ja eksportijate kasum on korralik, kuid paraku juhtub see apelsinikasvatustes ja mahlatehastes valitsevate kehvade töötingimuste ja looduse arvelt,» sõnas Mänd.

Keskmine eurooplane joob 11 liitrit apelsinimahla aastas, millest 80 protsenti on pärit Brasiiliast.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles