Tallinn ei luba urni ise matta

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Matusetoetuse kadumise mõju – kallimad urnid jäävad riiulile seisma, kaubaks lähevad odavamad.
Matusetoetuse kadumise mõju – kallimad urnid jäävad riiulile seisma, kaubaks lähevad odavamad. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna kalmistud on kehtestanud ühtse korra, mille järgi ei saa omaksed urni jaoks perekonna hauaplatsile ise väikest hauda kaevata ja seda matta nagu mujal Eestis, vaid peavad tasuma 755 krooni.

Kuna Tallinnas oli mullu 1565 urnimatust, teenis linn selle pealt ligikaudu 1,2 miljonit krooni.

«Peale hingelise häda on matmine tänapäeval tõsine põnts rahakotile. Matusetoetust ei ole, aga kõige hädapärasemad protseduurid maksavad kokku siiski üle 5000 krooni. Mind huvitab, kuidas näiteks töötud oma surnud matavad?» küsis äsja ema kaotanud Kristin Tehvan.

Tasumine sularahas

Eriti pahandas Tehvanit Hiiu kalmistult saadud teade, et urni matmise eest tuleb välja käia 755 krooni. «Matsin 14 aastat tagasi oma mehe urni: teatasin kalmistu kontorisse tema nime, daatumid ja matmise fakti, kaevasin koos sõbrannaga augu ja panin urni mulda. Urn pole ju suur, nii et see polnud eriline vaev,» rääkis naine.

Seekord selgus aga, et üks-kaks päeva enne matmist tuleb minna linna teise otsa surnuaia kontorisse ja 755 krooni sularahas kaasa võtta. «Kas sellise summa nõudmine hauakaevaja jaoks on seaduslik ja õiglane ja miks peab tasuma sularahas?» küsis Tehvan. Pole siis imeks panna, et tal tekkis seda kõik kuuldes soov vargsi ööpimeduses kalmistule minna ja asi ise korda ajada.

Tallinna krematooriumi direktor Heigo Rohtla pidas urni matmise eest raha küsimist loomulikuks ja ütles, et näiteks Lätis ja Soomes küsitakse selle eest mitu korda rohkem. Tema andmetel ei saa kusagil maailmas urni ise matta ja ainult Eestis on teised kombed, mis seda lubavad.

Kirsturaha otsas

«Meil on saanud tavaks, et inimesed ei taha matuste eest väga palju maksta,» lausus Rohtla. «Kui esimesel aastal pärast matusetoetus kaotamist ei saanud suurt midagi aru, siis tänavu on muutus ilmne. Ju on kirsturaha vahepeal otsa saanud,» lausus Rohtla. Matusetoetuse kaotamine aitas valitsusel eelarvet tasakaalustada.

Näiteks valitakse viimasel ajal kadunukese tuha säilitamiseks järjest odavamaid urne ja kallimad jäävad seisma. Kokku hoitakse ka tseremoonia ja muusika, samuti peielaua pealt. Vahel jäetakse isegi matusekõne ära.

Tallinna krematooriumis kulub lahkunu ärasaatmiseks vähemalt 7000 krooni, millest tuhastamine maksab 3540 krooni. Kirstumatuse saab teha mõnevõrra odavamalt.

Mujal tasuta

Nii Tallinna naabervaldades kui ka teistes linnades saab siiani urni jaoks ise haua kaevata, eelnevalt tuleb vaid matmine registreerida ja kalmistuvahile surmatunnistust näidata.

«Oma hauaplatsile saab urni täiesti vabalt ise matta ja ei pea selle eest midagi maksma,» kinnitas Tartu kalmistute juhataja Aime Pärna.

Sama kinnitasid ka Pärnu, Haapsalu, Halliste, Jüri ja veel mitme teise piirkonna kalmistute haldajad.

Tallinna matused

Matused Tallinnas 2009

•    Kirstumatuseid 2433

•    Urnimatuseid 1565

•    Urnimüüri Metsakalmistul 34 urni

•    Omasteta matuseid 102

•    Ümbermatmisi 3

•    Kokku: 4137

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles