Lugejad: toidukauba pakendid on mõttetud ja viletsad
24. oktoober 2015, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijaportaali üleskutsest jagada kogemusi mõttetult pakendatud toidu- ja tarbekaupadest selgus, et tihti on pakendeid väga raske avada ning reklaamteksti paigutamise nimel on kauba ümber mähitud veel üks lisaümbris.
«Ostke mõni barbie-tüüpi nukk või poni – iga vidin on eraldi traadiga pakendi küljes kinni, lisaks veel papp- ja plastikümbris,» kirjeldas üks lugeja ning lisas, et ükski laps ei saa nende pakenditega hakkama. Lugeja avaldas lootust, et tulevatel jõulude lastele selliseid asju ei kingitaks, sest vastasel korral on pool elamist pakendeid täis.
«Prismas müüakse umbes 150-grammist hakitud puuviljasegu, mis maksab ligi kolm eurot - iga kord mõtlen, et kas selle hinnaga keegi ostab ka neid?» kirjutas lugeja.
Helluse keefiri korgi all on veel lisaks plastikots, mille peab ära tõmbama. «Iga jumala kord läheb see sang katki või ära tõmmates pritsib keefirit neljas kaares laiali,» kirus lugeja.
Sassi arvates algab kõik tootjast, sest nemad peaks pakendama kauba korralikku pakendisse, et kaupluses ei peaks sinna veel kilekotti ümber panema. Klassikaline näide ebakvaliteetsest pakendist on tema sõnul Tere kilepiim. «Kui ostja pole ise seda täiendavalt kilekotti pannud, siis teeb seda hooliv kassapidaja, tõrjudes vastuväited tagasi selgitades, et see hakkab kotis muidu jooksma, rikub ülejäänud kauba ja siis tulete kauplust süüdistama,» kirjutas ta. Sass kirjeldas ka mõne päeva tagust juhtumit, mil ostja pesupulbripakk oli juba kassas niimoodi katki, et inimesed pidid järjekorras ootama, kuniks müüja kassalindid uuesti puhtaks nühib.
Üks lugeja avaldas, et tema meelest on kõige hullemad läbipaistvast plastikust pakendid, mida saab lahti vaid terariistaga ja ka sel puhul võib plastikservaga sõrme lõigata. «Ilma abivahendita on neid pea võimatu lahti saada, lisaks on tavaliselt hunnik mõttetut plastikäärt mingi väikese vidina ümber selleks, et saaks värvilist reklaamteksti ära paigutada,» kirjutas ta.
«Tahtsin Selverist osta paar kilo tomateid, aga need olid pakitud kahekaupa kilekottidesse, seega soovitud koguse tomatite saamiseks pidin ostma 10 pakki, mis tähendas kümmet kilekotti,» kirjeldas lugeja Selveri köögiviljavalikut.
«Ka üks Viru Valge värvilise kujundusega viinapudel on pakitud kilesse,» lisas teine lugeja.
Allan avaldas aga arvamust, et kooritud kartuleid ostes hoiab ta aega kokku ning neis pole ka mädasid ja ussitanud kartuleid. «Ma ei näe, kuidas see rohkem loodust reostaks, sest ka mullastel kartulitel on kilekott ümber ja talus käivad inimesed veega kindlasti ökonoomsemalt ringi kui mina. Võibolla läheb vesi taaskasutusse ja muld settekaevust kohe tagasi põllule,» arvas ta. Samas lisas ta, et kooreta banaani ega apelsini ei ostaks, sest oletab, et sinna sokutatakse poolmädad viljad ning töötajad ei pruugi neid pakendades piisavalt tihti käsi pesta.