Eesti karastusjookide tootjate liit saatis maaeluminister Urmas Kruusele ametliku kirja, soovides ümber lükata õlletootjate liidu väited kaljaturu reguleerimisest.
Karastusjookide tootjad annavad õlleliidule vastulöögi
20. oktoober 2015, 22:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaljaturu toimimise üle kaeblevad ainult alkoholitootjad, kes soovivad turgu ümber korraldada nii, et edaspidi domineeriks vaid õllesarnastesse pudelitesse villitud ning nende põhitootekategooriaid – alkoholi – toetavad kaljad,» seisab kirjas. Karastusjookide tootjade liidu arvamuse kohaselt on õlleliit mitmete tingimuste ja faktide vastu kaljaturu reguleerimises eksinud.
Näiteks on õlleliit andnud teada soovist hakata kalja määratlema sellisena, nagu selle tootmine toimis Nõukogude Eestis, karastusjookide tootjad aga väidavad, et kalja puhul on tegu hoopis antiikajast, mitte Nõukogude Liidust pärit joogiga. Esimesed kalja-taolised joogid olid kirjeldatud Egiptuses juba 3. sajandil enne m.a., tänase Venemaa aladel asuti kalja tootma ja tarbima 1000 aastat tagasi. Nõukaaegseid kaljajooke valmistati aga kääritamise teel ning pärmi kasutamise abil valmistatud kalja alkohoolisisaldus võis ulatuda 2,6 protsendini, seega ei soovi õlletootjad taastada algupärast kalja, vaid pelgalt sellist jooki, mis oleks kääritatud ja alkoholiga.
Õlleliit vihjas oma kirjas maaeluministeeriumile, et alkoholiga ning kääritatud rukkilinnastest kali sisaldab palju B-vitamiine ning on võrreldes teiste kaljadega kasulikum, mis on aga karastusjookide tootjate sõnul väär väide. Terviseameti Tartu labori analüüs näitab, et kääritatud kalja B-rühma vitamiinide sisaldus on minimaalne, moodustades 1-7 protsenti võrdluskogusest.
Õlletootjate taotlus vabastada alkoholiga kaljad on küünilisuse tipp. Õllesarnastes pakendites alkoholiga kali, mida tohib müüa ka alaealistele ning mis oleks vabastatud aktsiisikohustusest, on vastuolus Eesti rahvatervisepoliitikaga. Õlletootjad tahavad lõpetada toimiva konkurentsituru, heites kõrvale tarbijate eelistused, alkoholiseerides alaealistele ja noortele suunatud joogikategooria ja müüa seda muidu alkoholitootmist saatva aktsiisimaksu tasumise kohustuseta.
Õlletootjad eksitavad avalikkust, kui väidavad, et mistahes jooki võib nimetada kaljaks. Tegelikult on kaljatootmises olemas Eestis toimiv iseregulatsioon, mis tõendanud oma toimivust joogiturul ja iseäranis kalja segmendis.