Kes viis metsa kolmsada kilo heeringaid?

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hingematvat haisu, mis õrnatundelisemal silmist vee välja kisub, levitab umbes kolmkümmend kümnekilost heeringaämbrit.
Hingematvat haisu, mis õrnatundelisemal silmist vee välja kisub, levitab umbes kolmkümmend kümnekilost heeringaämbrit. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valgamaal endise Vilaski raketibaasi lähedal, üsna teeservas asuva pooleldi lagunenud militaarhoone sisemus peidab endas jäledat leidu. Hingematvat haisu levitab umbes kolmkümmend kümnekilost heeringaämbrit.

Mitte lihtsalt soolaheeringa, vaid suisa heeringafilee leiukoht asub Tinu külas RMK maa-alal. Valga metskonna metsaülem Risto Sepp hakkas asjast kuuldes esmalt naerma, seejärel lisas tõsiselt, et ei oska arvatagi, kuidas säärane ollus võis sinna saada. «See on üldse probleemne koht – prügi sokutatakse süstemaatiliselt vanadesse hoonetesse ja nende lähedusse.»

Sepp lisas, et omandisuhted endise Vilaski raketibaasi territooriumil on teise vabariigi ajal väga segased olnud ja segadust ei ole suudetud siiani klaarida. «Mis RMK-le kuuluvasse puutub, oleme plaaninud mitu aastat eelarvesse meie maal olevate jäänuste lammutamist – kuid see on hästi kulukas.»

Ega see roiskunud kala ilmselt loodusele suurt kahju teegi, aga hinnanguliselt kolmesaja kilo toidujäätmete metsa sokutamine on siiski häbematus.

Seetõttu pöördusime keskkonnainspektsiooni poole küsimustega, kas on võimalik kindlaks teha jäätmete omanik ja kas on sellisel juhul ka karistus ootamas. Juurde lisasime kohapeal tehtud pildid. Arvata võib, et teo pani toime ilmselt kaubandus- või toitlustusettevõte, lihtsal inimesel vaevalt selline ülejääk tekib.

Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo inspektor Kadri Nurk ütles, et igaks juhuks on ühendust võetud ka veterinaar- ja toiduametiga. «Saadame ka neile pildid, ehk nad on töö käigus kokku puutunud selliste jäätmetega ja saavad meid aidata.»

«Meil Valgamaal pole taolisi toiduainete hülgamisi keskkonda viimastel aastatel teadaolevalt juhtunud. Alustame jäätmete keskkonda ladestamise suhtes väärteomenetluse, et teo eest vastutav isik välja selgitada. Karistusena sellise teo eest näeb jäätmeseadus füüsilisele isikule ette kuni 1200 ja juriidilisele isikule kuni 32 000 euro suuruse rahatrahvi,» kinnitas Nurk.

Ühtlasi palub ta kõigil, kellel teavet kõnealuste toiduainete päritolu või keskkonda ladestamise kohta, helistada telefonil 506 1984 või edastada info e-posti aadressile valgamaa@kki.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles