Lahjem longero: kas osav turundus või mure rahva tervise pärast
24. oktoober 2015, 22:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õlletootjad püüdsid pääseda karmimast alkoholipoliitikast langetades mõne aja eest lahjade alkohoolsete jookide kangust 0,1-0,3 protsenti.
Kaks aasta tagasi kirjutasid kõik Eesti meediaväljaanded õlleliidu otsusest vähendada siidrite ja longdrinkide kangust, kuid oma toonases avalduses jätsid joogitootjad ütlemata, et tegu on kosmeetilise parandusega.
«Soovime näidata, et alkoholituru reguleerimise ainus vahend ei ole seadused ja keelud, ettevõtjad saavad ka ise sotsiaalset vastutustundlikkust üles näidata ja kaasa aidata,» põhjendas toona õlletootjate liidu tegevjuht Peeter Võrk seda otsust. Õlletootjad kinnitasid toona, et langetades siidri kanguse 4,5 ja longdringi oma 5,5 protsendile tahetakse aidata kaasa riikliku alkoholipoliitika rohelise raamatu eesmärgile absoluutse alkoholi tarbimise vähendamiseks.
Võrreldes enne 2013. aasta alguses ja pärast kanguse langetamist müügile tulnud siidreid ja longdrinke selgub, et nende kangust alandati 0,1-0,3 protsenti. Ka pressiteates endas on kirjas, et vaid mõne üksiku joogi retsepti on selle kokkuleppe täitmiseks vaja muuta.
2014 ütles õlleliidu juht Peeter Võrk Postimehele, et seda otsust langetades ühegi tootja toodangu retsepti ei analüüsitud. «Meie otsustasime ülempiiri tõmmata, aga me ei analüüsinud igaühe tooteid,» kinnitas ta.
«Kui pealtnäha võib tunduda alkoholisisalduse muutmine või ühtlustamine PR-kampaaniana, siis tõenäoliselt on tegemist pigem ühe sammuga pikaajalise strateegia elluviimisel,» rääkis Marketingi Instituudi juhataja Anu-Mall Naarits aasta tagasi. Ta selgitas, et pakendite muutmine liiga kulukas selleks, et seda lihtsalt ühe PR-kampaania jaoks ette võtta.
«Küsimus on pigem selles, kuhu selle strateegiaga jõuda tahetakse. Siin võib olla üks võimalus näiteks, et tänu õlleliidu heale koostööle ja ennetavatele sammudele suudetakse vältida regulaatori oluliselt drastilisemaid meetmeid,» pakkus ta mullu septembris välja.
Tartu ülikooli turunduse õppetooli juhataja Andres Kuusiku sõnul on õlleliidu otsusel kaks head tulemust. «Kangus langeb - tõsi küll väga minimaalselt, kuid teisalt võeti ju vastu otsus, et seda kangust ka ei suurendata,» rääkis ta. Kuusiku kinnitusel oleks võinud seda otsust pidada mainekujundustrikiks juhul, kui selle oleks teinud üks firma. «Antud juhul tegi seda õlleliit, mis ise ei müü ega esinda midagi ja ma ei usu, et see võimalik positiivne mõju kuidagi üksiktootjatele üle kanduks - enamus inimesi ei teagi, kes sinna täpselt kuuluvad,» ütles Kuusik.
Eesti karskusliidu eestkõneleja Lauri Beekmanni sõnul on selge, et tootjad kasutavad eneseregulatsiooni edastamaks valitsusele sõnumit, et ärge teie meid seadustega piirake, me saame enda reguleerimisega ise hakkama. Kui eneseregulatsiooni esitatakse seadusandluse ja riikliku alkoholipoliitika alternatiivina, siis karskusliit peab seda kindlasti halvaks arenguks. Beekmanni sõnul on riiklikud meetmed tõendatult kõige efektiivsemad. «Tootjate eneseregulatsioon saab parimal juhul olla neile toeks, kuid mitte mingil juhul neid asendada,» rääkis Beekmann.
Ta tuletas meelde, et siidrite ja laongero kanguse langetamise otsus tehti ajal, kui koostati alkoholipoliitika rohelist raamatut ning laual olid alkoholitootjatele selgelt ebameeldivad ehk alkoholi tarvitamist vähendavad meetmed.
Beekmanni sõnul suurendasid alkoholitootjad omapoolsete sammudega enda mõju, mille tulemusena on valitsuse poolt 2014. aastal kinnitatud roheline raamat kindlasti nõrgem, kui seda oleks koostatud majanduslikest huvidest vabas õhkkonnas.
«Eriti kui kõnealune kanguse langetamine on nii minimaalne, paistab üsna selgelt, et tegemist oli peaasjalikult ikka mainekujundusliku ning üldist alkoholipoliitikat mõjutada püüdva sammuga,» kinnitas Beekmann.
Sel nädalal avalikustatud alkoholiseaduse eelnõu õlletootjaid ei rõõmusta. Keelatakse ära lahja alkoholi välireklaam, piiratakse telereklaami, tanklad kaotavad õiguse müüa alkoholi ning poed peavad joovastavad joogid tõstma muust kaubast eraldi – väiksemates poodides leti ja suuremates läbipaistmatu seina taha. Keelatakse ära nii napsu degustatsioonid kui ka happy hour’id kõrtsides.
2010. otsustasid Eesti õlletootjad, et 7% kangemat õlut enam ei tooda. See otsus langetas märgatavalt ühe elaniku kohta tarvitava etanooli kogust, sest enne seda müüdi Eestis suurtes pakendites 10% kangusega õlut.