Kas GPS lahendus aitab varastatud ratta üles leida?

Kerli Kivistu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ratta jõuga tagasi võtmine võib tekitada olukorra, kus omanik hakkab ise seadust rikkuma.
Ratta jõuga tagasi võtmine võib tekitada olukorra, kus omanik hakkab ise seadust rikkuma. Foto: Bike-ID

Kui tänu nutiseadmete gps-rakendustele teame, kus asub varastatud jalgratas või iPhone, siis kui palju oleks kasu varastatud ratta täpse asukoha teadmisel selle tagasi saamisel? Paraku ei saa siiski nii lihtsalt ratast tagasi võtta.

Selgus, et isegi kui seista ühe meetri kaugusel garaažist, kus asub sinu varastatud ratas, ei ole kannatanul õigust mitte kui midagi teha, sest seadusega on keelatud siseneda kolmandate isikute ruumidesse, panipaikadesse või sisse murda nende sõidukitesse. Vastasel juhul saab ohvrist endast kurjategija.

Seaduse silmis võib ratta jõuga tagasi võtmine tekitada olukorra, kus omanik hakkab ise seadust rikkuma. Nii tehnilise seadme kui ka jalgratta varguse korral on kõige mõistlikum olemasolev info edastada politseile.

Avalduse tegemiseks on vajalik omada ostudokumente, kirjeldust ratta tunnustest ja raaminumbrit. Mida rohkem andmeid ja avaldusi varastatud rataste kohta, seda efektiivsem ka politsei töö. Tänase seisuga on jaoskondades sadu omanikuta jalgrattaid. Juhul kui kriminaalmenetlust algatatud ei ole, ei saa Eesti korrakaitseorganid midagi ratta tagasisaamiseks teha, isegi kui on teada selle asukoht.

Jurist Magnus Lomp selgitas, et vara arestimise määruse saamiseks, mille väljastab kohus, peab esmalt alati nähtuma üheselt ja selgelt põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et isik, kes valdab varastatud ratast, on toime pannud antud kuriteo.

«Kuna varastatud ratast ei ole võimalik heauskselt omandada, siis saab alati selle valdajalt välja nõuda, kuid seda tuleb hageda tsiviilkohtu kaudu, mis võib muuta protsessi ajamahukaks ja võimaldab vara valdajal teha edasisi müügitehinguid kolmandate isikutega ning seetõttu tuleks hageda juba selle ostjat,» sõnas ta.

Kahe-rattalise sõbra vargust ei tabata reeglina teolt, vaid tagantjärgi ja siis on juba süüd väga raske tõestada. Juhul kui varguse toimepanemise aja ja juhtumi avastamise vahel on see müüdud kolmandale isikule, siis paraku muutub kogu protsess õige omaniku jaoks vägagi aeganõudvaks ja koormavaks. Isegi kui on teada varastatud eseme asukoht, siis selle arestimiseks tuleb eelkõige tõendada isiku süüd, kelle valduses on varastatud asi.

Kui jalgrattal on vahepealse aja jooksul näiteks äravahetatud jooksud, tekib seaduse silmis täiesti uus olukord, kus varastatud ese pole täielikult algses seisukorras.

GPS lahendusega rikastatud kaherattalise vargus on sarnane iPhone varguse juhtumile, kus omanik suudab lihtsalt tuvastada telefoni asukoha tänu Find My Phone aplikatsioonile Kui tänu nutiseadmete gps-rakendustele teame, kus asub varastatud jalgratas või iPhone, ei saa me seda lihtsalt tagasi võtta. Vargusjuhtumiga tuleb lasta tegeleda politseil.  Jättes olukorra politseile  lahendada, tuleb aga mõista, et nad tegutsevad kõiki protokolle järgides nii kiiresti kui võimalik.

Tänu ennetustööle saab suurendada võimalust varastatud kaherattaline ka tagasi saada. Kevadest 2016 muutub kõikide rattaentusiastide rõõmuks lisaks kodukindlustusele kättesaadavaks ka spetsiaalne jalgrattakindlustus, mis säästab omanikud suurest peavalust.

Kriminaalpoliitika poolt korraldatud ohvriuuringute andmetel satub Maarjamaal rattavarguse ohvriks oma 10 000 inimest aastas. Nendest vaid ligi 10 protsenti teeb Politseile avalduse, sest ülejäänutel puuduvad selleks vajalikud andmed.  Pärast varguse ohvriks langemist tuleb koheselt teavitada politseid numbril 112 või esitada kirjalik avaldus lähimas politseiasutuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles