Vaata, keda tabavad tööõnnetused kõige sagedamini

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kukkumised ja libastumised on üks sagedastest õnnetustest, mis tööl ette võib tulla.
Kukkumised ja libastumised on üks sagedastest õnnetustest, mis tööl ette võib tulla. Foto: SCANPIX

Mullune tööõnnetuste statistika näitab, et aasta jooksul sai tööülesannete käigus viga kokku 1314 noort inimest ehk neli noort päevas – ühegi teise vanusegrupiga ei juhtu tööl nii palju õnnetusi kui alla 26-aastastega.

«Tegelikult ei tähenda iga õnnetus tingimata murtud luid või mahalõigatud näppe,» sõnab maakonnalehes Vooremaa tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, lisades, et paljud neist juhtumistest on sellised, mille puhul ei pea isegi pikemaks ajaks töölt eemale jääma.

Küll aga ei  muuda see fakti, et kõige rohkem tööõnnetusi juhtub noorte töötajatega – sageli just nende esimesel tööaastal. «Kui vaadata numbrite taha, siis suur osa neist on sellised, mida  saanuks vältida,» märgib Maripuu ja toob peamiste noorte tööõnnetuste põhjustena välja selle, et sageli on neil konkreetse töö tegemiseks veel vähe oskusi ja kogemusi.

Võimalike ohtude vältimiseks soovitab tööinspektsiooni peadirektor lapsevanematel ka rohkem huvi tunda oma lapse esimeste töökohtade töötingimuste vastu –  näiteks uurida, kas keegi teda juhendab ja kas talle on seletatud, kuidas vajalikud masinad töötavad ning kuidas materjalidega ümber käia – ja uurida ka, kas on sõlmitud tööleping ning mismoodi näeb töökorraldus ette proovipäevadel.

Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda Vooremaast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles