Suurpoodnikud tahavad ise otsustada, kui kaua kauplust lahti hoida

FOTO: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Kuigi Eestis pole poodide lahtiolekuaegu seadusega sätestatud, on see teema juba mõnda aega õhus olnud ning tekitab poekettide esindajates erinevaid arvamusi.

«ETK Grupp on selgelt vastu kaupluste lahtiolekuaegade riiklikule reguleerimisele, sest see oleks järjekordne samm viimasel ajal hoogustuvale riiklikule «ülereguleerimiskatsele»,» ütles ETK Grupi kommunikatsioonijuht Ivo Rull.

Ta täpsustas, et ettevõte ei soovi ühiskonna suunamist niiöelda keeluajaga, mil kitsas kildkond ametnikke otsustaks inimeste vajaduste ning ettevõtete tegevuse üle. Oma toidu- ja esmatarbekaupluste lahtioleku aja määramisel lähtub ETK Grupp tarbijate vajadustest. «Kuniks mingis piirkonnas on piisavalt ostjad hilistel õhtutundidel, pakume seal vastavalt sisseostude tegemise võimalusi,» lisas Rull.

«Kui lahtiolekuaegasid ei ole lühendama asutud, siis on see selge märk sellest, et klientide eelistused ning tarbimisharjumused ei tekita selleks vajadust,» rääkis Selveri kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid.

Kõige enam on Selverites kliente argipäevadel kella neljast kaheksani, kuid jätkub piisavalt ka hiljem, et kaupluse töös hoidmine oleks majanduslikult otstarbekas. «Kui tarbijad teevad hilistel tundidel piisavat käivet, saab ka töötajatele palka maksta,» ütles Erilaid.

Samas tunnistas ta, et ideel on hulganisti positiivseid külgi: lühemad lahtiolekuajad leevendavad pisut tööjõudefitsiiti (puuduolevaid töötajaid oleks vähem), vähendavad kaupmeeste kulusid ja tõstavad sektori efektiivsust ning vähendavad survet hindade tõusuks. Kindlasti ei tasu unustada ka sotsiaalset mõõdet – tuhanded töötajad saaksid varem koju perede juurde. «Usutavasti me millalgi lahtiolekuaegade muutmisteni ka jõuame, aga mõistlik on ikkagi, et see tuleb kaupmeeste otsustena, mis tingitud klientide ostukäitumisest,» lisas Erilaid.

Rimi kommunikatsioonispetsialisti Katrin Batsi väitel on kaupluste avamisaegade tasuvuse jälgimine nende igapäevane ülesanne. «Jälgime pidevalt iga kaupluse puhul eraldi, kas varahommikune või hilisõhtune aeg on selle lahtiolemiseks mõistlik ning just selle tõttu oleme ka aastate jooksul mõne kaupluse avamisaegu nihutanud,» ütles ta.

Selleks, et kaupluste lahtiolekuaeg hakkaks tööhõives mingit rolli mängima, peaks see Batsi arvates kardinaalselt muutuma. Näiteks tuleks töötajate vajadus üle vaadata, kui seadus kohustaks sarnaselt osadele Skandinaaviamaadele pühapäeviti kaupluseid suletuna hoidma või nihutama igapäevase sulgemisaja praegusest oluliselt varasemaks.

Rimi kaupluste külastatavus on suurim õhtuse tipptunni ajal ning reedeti ning laupäeviti, kuid palju erisusi on ka kaupluste lõikes vastavalt nende asukohale. «Postimaja kauplus on näiteks terve lahtioleku aja väga suure külastatavusega, samas kui magalarajoonides asuvates poodides on külastatavus suurim just õhtuti,» ütles Bats.

Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratetsi arvates on antud arutelus oluline käsitleda kaubanduskeskusi ning toidu- ja esmatarbekauplusi eraldi, sest viimaseid külastatakse eelkõige vajadusel, keskusi aga ka vaba aja veetmiseks.

Maxima kaupluste lahtiolekuajad erinevad nii Tallinnas kui ka mujal Eestisl ning nende määramisel lähtume eelkõige ostjate käitumisest, kuid kaalutakse ka otstarbekust. «Kui riik või kohalik omavalitsus on valmis kaaluma valikute piiramist, siis meie kauplejana oleme valmis arutelus osalema ja jagama oma kogemusi selle nimel, et lahendus oleks maksimaalselt sobilik,» ütles Ljubobratets.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles