Siim Kallas ütles täna heategevuse ja sotsiaalelu teemalisel konverentsil «Pahategevus tõmbab rohkem kui heategevus», et heategevuse mõte on tegutseda riigist lahutatult.
Siim Kallas: ideaalne heategevus ei vaja riigi abi
7. november 2015, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siim Kallase sõnul on see, et riik annetamist toetab, kiiduväärt ja loomulik.
«Juba 18. sajandil oli vaidlus – kas hoolekanne peab olema era- või riigikohustus – nt Briti majandusteadlane Thomas Malthus nõudis ulatuslikku heategevust, aga ainult eraalgatuslikult,» sõnas Siim Kallas. «Küsimus, mis vahekord on heategevusel ja riigil, on igavene. Aga tugev ühiskond toetub iseregulatsioonile rohkem kui riigile.»
Siim Kallase sõnul on annetused ja kodanikuühiskond lahutamatud. «Kui kohtusin üliõpilastega Tallinna Ülikoolis, siis küsiti, kuidas ma suhtun kodanikuühiskonda. Ütlesin, et kodanikuühiskonna asutused ei saa pidada oma peaülesandeks riigilt raha küsimist. Kuulajad olid väga imestunud. Aga küsimus on – kas see on kodanikuühiskond või lihtsalt üks ahelalüli, mis küsib riigilt raha. Mina pean heategevust filosoofiliseks nähtuseks, mis toimib riigist lahus. Muidugi on aga sealjuures oluline riigi tugi ja ebastabiilsuse tasandamine.»
«Annetamist ei saa teha kohustuslikuks. Kui teeme midagi vabatahtlikult, oleme selle tegevuse omanikud. Kui aga oleme sunnitud midagi tegema, siis on keegi teine selle idee autor ja selle omanik. Et ühiskonda tervikuna näha, peab annetamine olema ikkagi vabatahtlik ning neid, kes annetavad, on ikkagi päris palju,» rääkis Siim Kallas.
«Samas ei saa ka unustada, et kõik annetajad on ju ka natuke edevad. Õnneks on Eestis olemas ka üks mehhanism, kuidas neid tunnustada – nt Eesti Punase Risti teenetemärk, millega on võimalik pikaajalisi ja süsteemseid annetajaid esile tõsta. Loodan, et seda hakatakse ka rohkem tegema.»