Milliseid jäätmeid võib kodus põletada?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahi. Foto on illustratiivne.
Ahi. Foto on illustratiivne. Foto: Andres Teiss

Majades, kus on küttekolle või muu põletamisvõimalus, kiputakse vähemalt osa jäätmetest ära põletama. Siiski tuleks põletamisel olla ettevaatlik – kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi.


Plastide kodus põletamist tuleks täielikult vältida. Kui nende puhul üldse erandit tohib teha, siis vaid polüetüleenkilest ja polüpropüleenist (näiteks leivakotid) pakenditele, mida võib pliidi all või ahjus väga väikestes kogustes põletada. Polüetüleenesemeid tunneb ära selle järgi, et need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna, kirjutas Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Agnes Jürgens rohelise eluviisi portaalis bioneer.ee.

Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril ja puuduliku tõmbega, on ohtlik, sest osa plaste ei põle ära, vaid need aurustuvad ja võivad kondenseeruda korstnas. Tagajärjeks on suitsulõõri selline ummistumine, et korstnapühkija soovitab kogu korstna uuega asendada.

Korsten on aga väike mure. Hoopis suuremas ohus on meie kõigi tervis, sest plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab vähkitekitavaid ühendeid. Näiteks dioksiine, mille puhul on tegemist ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel.

Seega – mõne üksiku kilekoti või nn papp- või kilepakendi kõrgel temperatuuril põletamine ei ole suur patt, muu plastmaterjali koduahjus, -kaminas või -lõkkes põletamise korral on aga tegemist otsese keskkonna mürgitamisega, mis ohustab ka inimesi.


Kuidas jäätmetega toime tulla?

• Sordi jäätmeid juba tekke kohal ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval.
• Küsi rohkem lisa kohalikust omavalitsusest.
• Ära põleta jäätmeid.
• Ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla.
• Ära sokuta neid kellegi teise konteinerisse.
• Liitu korraldatud jäätmeveoga, nii ei koorma sa oma jäätmetega teisi inimesi ja keskkonda.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles