Kliendid leidsid uue nipi külma arve tegemiseks
Täiendatud kell 11.30 SEB kommentaariga.

Öeldakse, et tasuta lõunaid pole olemas, kuid elu näitab, et see ei pea paika.

FOTO: SCANPIX

Ühes Tallinna restoranis mitmel korral einestanud paar leidis lihtsa nipi, kuidas mitu kuud hiljem restorani õhtusöögi eest raha tagasi saada. 

«Juulis ja augustis külastas meid üks paar, sõid tagasihoidliku ühe-kahekäigulise õhtusöögi klaasikese veiniga ja tasusid krediitkaardiga. Nüüd mitu kuud hiljem tuli päring pangast kahe kaardimakse kohta, millel lasub pettuse süüdistus,» rääkis restorani Roots juhataja Maria Sepper.

Ettevõtja saatis SEB panka kassa väljavõtte, koopiad kaardimaksekviitungist ja selgus, et need on kehtetud, kuna pole võetud kliendi allkirja. «Tegu oli mõlemal juhul sama kaardiga, millel sai läbi tõmmata vaid magnetriba ja tüdrukud polnud allkirju võtnud. Jumal tänatud, et tegu polnud mingite üüratute summadega, aga õppetund missugune,» tunnistas naine. Ettevõtja sõnul on 99 protsenti krediitkaartidest PIN-koodiga ning allkirja pole vaja anda ja seetõttu läks allkirja küsimine teenindajatel meelest.

Ettevõtja sõnul näib talle, et tegu on teadliku teguviisiga. «Inimene käib ja tarbib teiste teenuseid, tasub magnetribaga kaardiga, loodab teenindaja veale, et allkirja ei küsita või ei kontrollita allkirja vastavust kaardi tagaküljel olevaga,» kirjeldas ta uut petuskeemi.

Sepperi sõnul saab klient iga oma krediitkaarditehingut vaidlustada ja kuna inimene teadlikult jättis allkirja andmata, kasutas ta seda võimalust ära ja saab nii raha tagasi. Ta ei usu võimalust, et tehingud oleksid tühistatud, kuna tegu oleks olnud varastatud krediitkaardiga.

«Ei saa olla võimalik, et käiakse varastatud kaardiga kahe nädala jooksul tagasihoidlikke kahe inimese õhtusööke tegemas samas söögikohas. Varastatud kaart tehakse kohe tühjaks ja omanik avastab selle ka kohe, mitte  kolm kuud hiljem,» on ta veendunud.

Kas  pank saab tagasinõude tagasi lükata või mitte, sõltub kaupmehe korrektsusest tehingu sooritamisel. «Kui magnetribapõhise tehingu puhul ei ole kviitungile allkirja võetud, tagasinõuet tagasi lükata ei saa, vaidlustus tuleb aktsepteerida ning sellisel juhul on pank sunnitud kaupehe käibest antud tehingu summa kinni pidama,» ütles SEB panga kommunikatsioonijuht Maarja Gavronski. Tagasinõude esitamisel kaart blokeeritakse ning väljastatakse kliendile uus pangakaart, see on tehingute vaidlustamise eelduseks.

 Gavronski selgitas, et  suurem osa riikidest on  läinud üle kiibipõhistele kaartidele ja  magnetriba kaart on Eesti kaubanduses erandlik nähtus ning peaks seetõttu seda rohkem kaupmehe tähelepanu äratama. «Kaarditehingu peab juba füüsiliselt teisiti sooritama. Selliste tehingute puhul tuleb kindlasti meeles pidada, et kviitungile tuleb võtta ka kaardivaldaja allkiri ja suuremate summade puhul isik tuvastada,» rõhutas panga esindaja.

 Panga esindaja sõnul on riike,  mis väljastavad allkirjapõhiseid kiipkaarte. «Kaart käitub nagu kiipkaart, kuid kviitungil on tavalise «PIN kinnitatu» märke asemel allkirjapaneel, kuhu tuleb samuti võtta kliendi allkiri,» ütles Gavronski.

 Panga esindaja sõnul on kiipkaardiga sooritatud ning PIN-koodiga kinnitatud tehingud muutnud kaupmehe elu oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks, kuid see ei tohi kaupmehe tavapärast valvsust uinutada. «Kaupmees peab jälgima terminali juhiseid ning kviitungi formaati. Kui kviitungil on allkirjapaneel, on kohustus sellele kindlasti ka kliendi allkiri võtta,» sõnas Gavronski.

Kaardiorganisatsioonide nõuetest tulenevalt, ei tohi kaupmees kaardi aktsepteerimisel teha kaardil vahet funktsionaalsuse tõttu - kas tegemist on kiip - või magnetribapõhise kaardiga. Kaupmees peab järgima maksekaartide aktsepteerimise nõudeid, kus on erinevate kaartide aktsepteerimise erisused välja toodud ning antud täpsed juhised kaartide teenindamiseks.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles