«Eesti inimesed jõuludest ja ootusest» on maailmakuulsast blogist «Humans of New York» inspireeritud ja täieneb igapäevaselt. Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni ja ajakirjanduse ning Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilased kajastavad siin Eesti inimeste – nii eestlaste kui välismaalaste – jõulude eelseid mõtteid ja lugusid otse tänavalt, argitoimetuste keskelt

Iga aastaga nihkub jõuluootus üha varasemale ajale – juba novembris võib poodides märgata teemakohaseid maiustusi ja kaunistusi, kuid mitte ei taha tunne vägisi tekkida. Või tasahilju siiski? Käime ringi ja vahendame järgneva kuu aja jooksul igapäevaselt Eesti inimeste mõtteid, aga ka mälestusi jõuludest ja ootusest. 

Vaata ka kaarti, kust Eesti inimesed pärit on.

24. detsember 2015

Iti

«Minule on jõulud kibe leivaküpsetamise aeg. Tulin just Saksamaalt, kus õppisin speltajahust leiba küpsetama, rukkileiba tegin varemgi. Nüüd on pea uusi mõtteid täis ja vaja oma pagariäris tegusid teha!»

«Jõulude ajal jõuavad meie pere lauale omatehtud leib (teravili on enda kasvatatud), hoidised ja veel nipet-näpet. Ei saa siiski öelda, et kasvatame oma lauale sööki ise: kui sul on 230 ha maad harida, omajagu lambaid ja väike pagariäri, siis lihtsalt ei jätku juurikate kasvatamiseks aega. Maal on ikka nii, et naaber aitab naabrit – ostame head ja paremat teiste talunike käest.»

«Meie Väike-Avi talus tuleb jõuluvana kõigile – nii inimperele kui ka kassidele-koertele. Meil on ka 200 lihalammast, aga neile juba niisama maiustusi ei vii – nemad said tänavu jõuludeks 2 jäärapoissi ja see on palju etem, kui leivakannikas jõulumaiuseks!»

24. detsember 2015

Maria

«Mina tegelikult jõule ei tähistagi, kuigi mulle meeldib kuuske kaunistada. Vene uut aastat tähistan, aga see on seotud vanausuliste kalendriga. Käin Varnja kirikus ja laulan seal kooris. Minu jaoks on vanausuliste vanaemade-vanaisade traditsioonid seadus. Eesti jõulude ajal käin igal aastal Rootsis, sest seal elab minu tütar, kelle mees on katoliiklane. Aga jõule ei tähista, see on nagu oma sünnipäeva tähistamine 5 korda aastas...»

«Mind kasvatati nii, et meie, vanausulised, palvetasime hommikul ja õhtul ning sööma ei istunud ka ilma palveta. Mind on raske ümber veenda, et see kuld-kard ja kaks kuud ettevalmistusi ongi jõulupüha. Paljud ei tea enam, mis jõulude mõte on. Minu jaoks on see kirikupüha ja meie pisikeses Varnja kirikus võib jõuluteenistusel isegi 100 inimest olla!»

«Vanausulistel mingeid erilisi jõuluroogasid ei ole, ikka verivorstid ja mulgikapsad. Oleme juba mitu sajandit siin Peipsi ääres elanud ja meie eripära on ehk see, et teeme kõike omadest juurikatest ja metsaandidest. Poest ma praktiliselt ei ostagi midagi. Mul on kahju inimestest, kes peavad poe valmistoitu sööma ja selle eest oma raskelt teenitud raha välja käima… Muide, vanausulised peavad novembri algusest 7. jaanuarini jõulupaastu pidama, seejärel tohib juba kõike süüa. Kuni järgmise paastuni.»

23. detsember 2015

Anu

«Abikaasa kolleeg just ükspäev kurtis, et vanasti hirmsasti ootas jõule ja oli selline ärev ja tore aeg, aga viimasel ajal ei tule kohe mitte mingit jõulutunnet peale. Aga minul on just vastupidi – kolm last ja mida aasta edasi, seda varem hakkab jõulukihin peale. Kõik need tuled, mis igal pool põlema pannakse, teevad nii palju rõõmu, et novembri keskel ei suuda me ära oodata, et saaks lastetuppa värvilised jõulutulukesed üles panna. Need on lihtsalt nii toredad ja rõõmsad! Hoolimata sellest, et praegu lund ei ole, on mul ikkagi jõulutunne ning novembri lõpuks oli juba suurem osa kinkegi ostetud. Lapsed ise võib-olla ei oskagi veel nii väga seda ärevust tunda, aga endal on see sees.»

23. detsember 2015

Rieka

«Meil Obinitsas on pigem seto jõulud ehk talsipühad, õigeusu kalendri järgi. Olen ettevõtja ja minul puhkepäevi seoses Eesti riigipühadega pole – ei saa neid võtta, sest pühade ajal liigub rahvas ringi, tahab kusagil süüa ja mina toidan neid. Meie asutused – koolid, lasteaiad, seltsid, vallad – pühatavad Eesti jõulude ajal ära, seega saan talsipühadel juba pereringis olla. Vanasti olid kirikud sel ajal öösel lahti, enam päris öö läbi ei ole. Pärast teenistust tullakse koju ja midagi on küpsetatud – ahjus on kas puder või praad. Pühade hommikul peseb kogu pere hõbedaveega nägu: seto kaelakee pannakse suurde kaussi ja selle veega siis pestakse. Talsipühade ajal saab kokku seto kogukond, kes Eesti peal laiali: traditsioonilisi pühi tulevad pidama Võru, Põlva, Tartu ja Tallinna inimesed ning eriti palju rahvast tuleb siis, kui pühad nädalavahetusele satuvad.»

22. detsember 2015

Martin

«Olen praegu sadamas ja ei saa kuidagi aru, et jõulud tulevad – liiga vaikne on. Kalendrisse vaadates peaks juba jää olema ja tavaliselt käib siin selline jääpüük, nagu läheks laulupidu lahti. Sadama väikeses parklas oli ükskord 98 autot! Meil on ikka nii, et nädalavahetuseti on 2/3 kalameestest lätlased ja nädala sees on neid 1/3.»

«Räpinas on navigatsioonihooaeg ammu läbi: paadid ja laevad on veest välja tõstetud, lõbusõidud lõppesid oktoobris ära. Aga sadamas toimuvad nüüd asutuste jõuluteemalised koosviibimised. Ma ei ütleks, et peod, aga selliseid aastat kokkuvõtvad istumised – et saaks korraks kontorist välja. Meie sihtasutus on selline, et suvel töötame järvesadamas ja teine objekt on talvel kuival maal: toodame kunstlund ja korraldame lumetuubingut. Veega mässamist on omajagu.»

22. detsember 2015

Nicole

«Ei ole hetkel veel eriti jõulumeeleolus, aga meil on kodus juba kaunistused üleval ja kuusk toas – üritame seda meeleolu tekitada. Olen pärit Ameerikast ja sealne jõulukultuur on üsna sarnane Eesti omale: pered armastavad kokku tulla ja ühiselt toite nautida, tähistada, kinke vahetada. Ent mulle tundub, et kirikus käimise harjumus on Ameerikas suurem – see on meil tavaline traditsioon. Usun, et oluline on end töölt vabaks võtta, veeta kvaliteetselt aega pereringis, tunda ennast hästi ning meenutada asju ja inimesi, mille või kelle eest tänulik oled.»

Kuidas USA-s lumega lood on?

«Sõltub sellest, millises osariigis asud, sest lumerohkus on piirkonniti erinev. Mina olen pärit Põhja-Ameerikast, Wisconsinist ja seal on tavaliselt ikka omajagu lund. Olen lumega harjunud ja igatsen seda juba väga ka siin näha. Need on meie esimesed jõulud Eestis ja tahaksime suusatamist proovida. »

21. detsember 2015

Aapo

«Ei lähe selle jõuluvärgiga kaasa. Mulle ei meeldi perioodilised, kokkuleppelised pühad – nad rikuvad loogilist elurütmi. Jõulukingitustega on nii, et võib-olla teeme ja võib-olla mitte, meil seda survet ei ole.»

«Sel aastal tähendavad jõulud mulle seda, et sain Rahvusmeeskoorile 10 laulu tõlkida. Olen professionaal ja võin ise sobival ajal jõulumeeleolu tekitada. Mul oli võimalus see töö enda jaoks huvitavaks teha: tõlkida vanu ingliskeelseid jõululaule nõnda, et oleks huumor sees, ei oleks imal ja kõlbaks ikka kirikus ka esitada. Mõnus nuputamine – tahan näha, mismoodi see töötab. Tagasiside RAM-i poolt oli parim võimalikest: dirigent ütles et oleks hea meelega ise niimoodi tõlkinud, kui oleks osanud.»

21. detsember 2015

Liidi

«Meil oli siin kaunis kurb, kui üle maailma peeti detsembris jõule, aga Obinitsa õigeusu kirik oli pime – õigeusu järgi on jõulud ju alles 7. jaanuaril. Aga nüüd on kirik vähemalt detsembris, meie jõulude ajal valge.»

«Lapsed on mul kaugel ega tule enne vana-aasta õhtut. Tütar sõidab perega Kuubale – jõulude ajal nad reisivad ringi, sest siis on töölt vabad päevad. Aga kurb või üksik mina ei ole, sest meil on siin pensionäride ühing, oma paarkümmend inimest. Seal on teisigi, kel lapsed üle ilma laiali ja kelle pered jõulude ajal kokku ei juhtu. Koguneme tihti ja just sinna tulebki jõuluvana. Teeme üksteisele kingitusi ja jõuluvanale peab salme lugema: moodsaid salme me palju ei tea, loeme ikka neid, mida vanasti loeti. Ja siis laulame laule, mida meie lapsepõlves jõulude ajal lauldi. Oleme ju enam-vähem samavanused, meil on veel karjaselaulud meeles, sest sai karjas käidud. Ja koolis õpitud laulud on meeles. Ega meie lapsepõlve jõululaule tegelikult enam kuskil kuule, hoopis teised laulud on peale tulnud. Viisid on kõigil hästi meeles, aga sõnad kipuvad ununema – pidime otsima vanadest laulikutest, mul on neid terve virn kogutud. Ehk peaksingi meieaegsete jõululaulude kogumiku välja andma, muidu kaovad need sootuks ära...»

20. detsember 2015

Kairi

«Mulle ei meeldi jõulud. See on nii võlts, pole nagu mitte midagi erilist. Väiksena muidugi suruti tähistamist peale... Mulle ei ole kunagi meeldinud inimestelt kingitusi saada lihtsalt sellepärast, et on jõulud ja kohustus neid teha. Seepärast pole ma neid ka ise teinud, see teema on kuidagi liiga ülepingutatud. Põgenen põhimõtteliselt igal aastal Otepääle ning tulen pärast pühi tagasi – väldin sellega kogu jõuluvirrvarri. Söök on muidugi okei, aga mõned tõlgendavadki jõule suuresti söögina. Lisaks on mul perekonna kokkutulek, mis näeb välja nagu filmis: kõik istuvad suure laua ümber ja igaühel on midagi öelda. See muutub mingil määral ebameeldivaks ja tunnen, et ei taha seal olla... »

20. detsember 2015

Tauno

«Jõulud on periood, mil täiskasvanud aja maha võtma peaksid. Kuna ma ise olen juba lapsevanem, jääb seda aja maha võtmist järjest vähemaks ning pühade ajal on selleks võimalus. Vanasti, kui ise laps olin, oli jõuluootust ikka rohkem – nüüd on nii, et kuupäev käes ja vaja hakata kingitusi tegema. Kingituste tegemine on viimasel ajal pigem nagu kohustus, ent oluline on ikka siiras tahe. Kiirel ajal kipub ka nii olema, et asjad jäävad viimasele minutile. Aga minul on kõik juba ette planeeritud, toimetan tasa ja targu, et jõululaupäeval enam poodi minema ei peaks.»

19. detsember 2015

Kersti

«Mul on kaks last, üks kaheksa ja teine neliteist aastat vana. Eelmisel aastal otsustasime enne jõululaupäeva kõik koos metsast kuuske tooma minna. Tol päeval oli aga üsna halb ja tormine ilm, mistõttu eksisime ära ja jäime pimeda peale. Natuke oli juba hirmgi nahas, aga kõik lõppes õnnelikult ning leidsime kodutee. Lastele nii meeldis, et tahtsid sel aastal jälle minna – jäi selline ere mälestus.  Ainult kahju, et lund ikka veel maas ei ole...»

«Meie peres ei peeta kingitusi eriti oluliseks, kõige tähtsam on perega koos olemine. Kui lastel on alati olnud tohutud nimekirjad asjadest, mida soovitakse, siis sel aastal ei oskagi nad midagi tahta. See on esimene kord, kui niimoodi juhtub...»

19. detsember 2015

Pille

«No ega jõuluvanast ja kingitustest pääse, mul on ju kuus lapselast! Aga meie, suured, tähistame hoopis talvist pööripäeva ehk päeva sünni aega. Teeme keset lund lõket ja tervitame päikest, et päevad ikka järjest pikemad oleksid. Elame Päevapööramise mäe naabruses, mis on vana väega koht. Muide, meil ei ole kunagi musti jõule, kas või lihtsalt valge kirme on. Jõulude juures on kõige tähtsam see, et päev hakkab pikemaks minema ning pimedust on vähem ja valgust rohkem.»

«Kunagi proovisin anda lubadusi, et uuest aastast teen seda ja toda, aga see ei toimi ja ma loobusin. Ei saa ju kogu aeg aina parem olla ja üldse – inimene peab vahel laisk ka olema, mõned rügajad peavad suisa laisklemist õppima.»

18. detsember 2015

Paul, Eve ja Pärt

Eve: «Ega meil väga palju jõulutraditsioone olegi. Toitudega on nii, et ühele ei maitse hapukapsas, teine ei söö verivorsti ning pidulauale jäävad jõulusöökidest vaid pohlamoos ja piparkoogid. Aga kuuse toome küll metsast tuppa, sest tahaks puhtalt kogemuse pärast proovida, kuidas RMK kuuseäpp toimib.»

«Jõuluvana tundub meile võlts, kingitused tekivad ise kuuse alla. Ega väike laps loll ole – ta tajub üsna varakult tuttavat häält või kuju, saab aru. Minu jaoks on jõuluvanad kahtlane kraam ja kunstlikult ülepakutud teatraalsus ei tekita lapses positiivset emotsiooni, kohati kaldub see isegi veidi pedofiilia kanti. Võib-olla mul lihtsalt ei vedanud oma esimeste jõuluvanadega, nad olid kuidagi väga ebameeldivad...»

Paul: «Nõukogude ajal oli sellel pühal rohkem mõtet, sest siis oli vaja pingutada. Käisime isaga öösel salaja jõulukuuse järel: eesmärk ei olnud puud varastada, vaid saada see siis, kui vaja on, mitte detsembri lõpus. Legaalset võimalust jõulupuu ostmiseks ei olnud.»

«Mingil ajal oli gümnasistidele ja õpilastele hästi tähtis kirikus käimine, sest see oli omamoodi protest. Vanemad inimesed ikka tundsid hirmu, aga samas oli kogu see nõukogude aeg üks naljanumber, sest keelde ei võtnud keegi väga tõsiselt ja mingit jama seoses jõuluajal kirikus käimisega ei olnud.»

18. detsember 2015

Ene

«Tegelen juba kaheksandat aastat järjest kuuseäriga, kuni jõululaupäevani välja, mistõttu on pühad minu jaoks suuresti töö...  Kõige enam ootan 24. detsembrit, et lapselast näha. Lume puudumine kuusemüüki ei mõjuta – see on jätkuvalt hea ning meil on ka püsiklientuur. Aga jõulumeeleolus inimesed tõepoolest veel pole... Igal aastal, kui on vihmane ja lumeta ilm, räägivad kliendid, et meeleolu on raske tekkima ning sellevõrra varem ostetakse ka kuusk tuppa.»

Kas päkapikud on oma kohustuste täitmisega aeg-ajalt ka raskustesse sattunud?

«Jah, minul oli oma peidupaiga saladuses hoidmisega raskusi, sest tragid lapsed leidsid selle üles. Kõige suurem muidugi suutis saladust hoida ja väiksemale ei öelnud. Kui algselt oli akna peal ikka kolm sussi kenasti reas, siis lõpuks oli ainult üks suur saabas...»

17. detsember 2015

Dimitri

«Jõule ilma lumeta küll ette ei kujuta... Ent minule see, et hetkel veel lund pole, isegi sobib, sest saan jätkuvalt välitingimustes müüki teha.»

«Eks ole tõsi, et inimesed ostavad pühade ajal rohkem ning neist kiirgab enam headust. Ent ega jõulud ole lihtsalt tähistamine – peamine on ikka tunne südames. Teine lugu on pühadega kaasas käiva joomiskultuuriga: on justkui arusaam, et jõulud on põhjus alkoholi tarvitamiseks. Selliste inimeste jaoks pole pühad ilmselt õige tähendusega...»

«Oluline on leida aega kodus olemiseks ja elu üle järele mõtlemiseks – ennekõike tuleks mõelda sellest, mis lõppeval aastal hästi läks ja kui läks hoopis halvasti, siis mida teha, et sellised asjad järgmisel aastal enam ei korduks.»

17. detsember 2015

Juhan

«Jõulud on aastatega väga kommertslikuks muutunud ja varajane asjade müüki tulek ei meeldi üldse... Aga lastelastele mängin ikka jõuluvana, päkapikku pole vaja enam mängida.»

«Olen elupõline jahimees. Meie jahiseltsis on juba aastaid pühade ajal jõulurahu välja kuulutatud, tänavu toimus see 19. detsembril. Jõulude ajal me niisiis jahti ei pea, toidame loomi. Sigadel on muidugi Aafrika katk, seega neile väga süüa anda ei või... Praeguste ilmadega peab loomadele üldse vähem süüa viima, sest lumi ei kata veel neile vajalikku toitu.»

16. detsember 2015

Nini

«Veedan jõulud perega, alati tulevad ka sõbrad külla. Kuna mu mees on itaallane, siis tegelikult lendame jõulude ajal kahe riigi vahet – Gruusia ja Itaalia. Eestisse jään kaheks aastaks. Mees töötab it-agentuuri heaks ja mina oman galeriid.»

«Jõuludeks soovin eelkõige, et pere oleks koos. Lapsepõlves veedetud jõulud erinevad praegustest selle poolest, et jõuluvana ei ole enam, aga muidu on ikka samamoodi lõbus, toitu rikkalikult ning abikaasa ja perekond teevad kingitusi. Jõulueelne aeg Eestis ei erine Gruusia omast eriti palju, ehk on Gruusias vaid rohkem kaunistusi ja jõulutulesid. Eestis võiks ka rohkem dekoratsioone olla!»

16. detsember 2015

Meliina

«Jõulud ei ole minu jaoks eriti tähtsad. Nagu ei ole ka sünnipäev või vana-aasta õhtu. Tavaline päev... Okei, nägemist!»

(Fotograaf Maxim jõudis teha paar pilti Meliina värvikirevast rattast, millega naine pärast lühikest vestlust kärmelt edasi tuiskas. Läheme Maximiga edasi ja kohtame sõpru, kellega vesteldes märkan silmanurgast, et keegi jälgib meid eemalt... See on Meliina, kes üle tee ootab. Ütlen Maximile, et ta üle õla ei vaataks ja minuga kaasa tuleks, enne, kui naine ära läheb. Ilmselt jäi talle midagi südamele... Sõbrad jäävad segaduses seljataha ja kõnnin, väike ärevus hinges, kummalise välimusega naise suunas. Nüüd saab ka Maxim aru, milles asi. Meliina ütleb, et ta ei tahtnud, et meile temast vale mulje jääks – ta pole halb inimene, lihtsalt üksik. - Helena Tamm)

«Süütan küünla nende jaoks, kellel midagi pole. Ma ei ole jõulude ajal kurb, pole kellegi pärast kurb olla. Olen üksi hakkama saanud ja pean ka edaspidi saama, ega sellepärast kurb olla saa! Naudin elu ja tunnen rõõmu, sõidan rattaga, aitan inimesi, viin puid ja sööki neile, kellel midagi pole... Aitan neid, keda keegi teine ei aita ning naudin rattasõitu ja Tallinnat. Olen pärit Lääne-Virumaalt, aga tulin ära, sest seal olid väiklased inimesed... Tallinn on suur, keegi ei tunne sind ja võid nime ütlematagi inimesi aidata. Leian abivajajaid, sest jutt heategevusest levib – inimesed räägivad, et abistan vastutasuta. Ma ei tee seda raha pärast, olen kindlustatud ja mulle meeldib teisi aidata.»

(Maxim teeb pilti Meliina rinnamärgist, millel on kiri „No Euro, no cry“. - Helena Tamm)

«Ma ei ole selle vastane, mulle lihtsalt meeldivad värvid. Olen omaette punkar nagu Villu, aga ma ei tee midagi erilist, lihtsalt kannan neid värve. Anarhistlik mu maailmavaade pole, pigem positiivne. Lootus on viimane, mis minu maailmas sureb.»

15. detsember 2015

Marek

«Eelmiste jõulude juures oli eriline see, et lund oli nii vähe, et jõulutunnet ei tekkinudki. Tegelikult võibki vist öelda, et jõulutunde tekitab lumi. Lumi ja valgus! Ja kui nüüd jälle mustad jõulud tulevad, on tõesti oht, et ei tekigi jõultunnet...»

15. detsember 2015

Cate

«Olen sündinud Austraalias ja sealsed jõulud erinevad paljuski Eesti omadest: meil on siis suveperiood ja väga kuumad ilmad. Jõulud võivad olla stressirohke aeg, sest inimesed üritavad toime tulla rohke söömise ja kuumade ilmade vahel tasakaalu leidmisega. Austraalias on kombeks kingitused jõululaupäeva hommikul avada ning ülejäänud pühad süües ja sugulasi külastades veeta. Ja spordisõbrad saavad umbes 27. detsembri paiku alati televiisorist kriketit vaadata.»

«Mäletan, et olime lapsepõlves üsna ulakad ja ei suutnud kunagi õigel ajal üles ärgata. Ema aga kavaldas meid üle: liigutas kalendri päeva võrra edasi ning ütles, et on jõululaupäev ja aeg kingitusi avada. Selle peale ärkasime loomulikult üles. Õigel jõululaupäeval sai ema aga puhata ja rahulikult süüa teha.»

14. detsember 2015

Aime

«Jõulukuusk Raekoja platsil pole veel midagi – tähtis on sellesse uskuda, jumalasse uskuda. Kui oled usklik, oleks justkui iga päev jõulud, sest oled rõõmus ning on, mida oodata. Jõulutunne tekib siis, kui oled oma armsate ja kogudusega koos. Kuulun Oleviste kogudusse ja minu sõnum on, et uskuge jumalasse! Siis on süda rõõmus, pole vihkamist ega midagi.»

«Kirikusse peaks igal ajal minema, sest meid on loodud jumalasse uskuma. Kui meil ükskord lõpp tuleb, mis siis ilma jumalata saaks? Igatahes palju õnnistusi kõigile! Minge ikka kirikusse, seal on ka palju noori ja õhtuid noortele. Ja Putinit tuleks ka ainult õnnistada!»

Kas Putin muutub siis paremaks?

«Seda teab ainult jumal. Aga jumala sõna on nagu mõõk – relv, mis teeb head. Jumal on hea ja kõik see, mis kuri, on inimhinge sepitsus, egode mäng.»

14. detsember 2015

3-aastane neiu

«Jõulud? Ma ei tea… Lumi hakkab sadama ja tuleb jõuluvana, kes toob mulle kingituse. Kingituse sees on vist komm... Aga mina ootan issit rohkem! Issi on meremees, ta sõidab laevaga ja lubas, et tuleb jõuluks koju.»

13. detsember 2015

Vello

«Jõulude juures vist üldiselt ei olegi midagi sellist, mis alati olema peab… Tegelikult ikka on – näiteks mingisugune kuuseoks ja mõni toit. Kuuske mul viimasel ajal enam olnud ei ole, kuna lapsed ja lapselapsed on kaugemal – nii siin kui ka teises kultuuriruumis.»

«Lapsepõlvest meenub, kuidas sõideti hobusega kaks kilomeetrit sõtse (isa õe –toim.) juurde. Seal olid lapsed ja tavaliselt ka jõuluvana, keda kippusime hiljem ära tundma... Suuri kingitusi minu lapsepõlves ei tehtud, sain pigem pisiasju.»

13. detsember 2015

Svetlana

«Olen 78-aastane ja kõik on väga hästi. Minu tütar elab Saksamaal ja jõulude ajal, täpsemalt 18. detsembril, lendan talle külla. Siis sööme kenasti ja oleme koos rõõmsad.»

12. detsember 2015

Eneken

«Arvan, et kogu pere teeb Paulile rohkem kinke, kui mulle. Ta saab nüüd järgmisel nädalal seitsmekuuseks ja need on tema esimesed jõulud. Peale maiustuste võib talle näiteks kinkida ka uue pesa ja igasuguseid riideid, mis on vajalikud, kuna tal on talvel külm – ta on nii õhukese karvaga. Paulile ei meeldi üldse, kui temast pilti tehakse...»

12. detsember 2015

Stella

«Arvan, et jõulutunne tekib mul 24. detsembril, mitte varem. Enne jõule olen tavaliselt hõivatud.  Jõuluväljapanekud poodides tekitavad küll ka varem tunnet, samuti muusika ja kõik need kingid, mis poodides... Inimestel on siis tunne, et jõulud kohe tulevad ja nõnda ka minul.»

Millega sa enne jõululaupäeva hõivatud oled?

«Õpin ülikoolis, TTÜ-s õigusteadust.»

11. detsember 2015

Õie

«Kui väiksena hoolisin sellest, millised kingitused olid, siis nüüd on asi pigem teos. Loeme ikka luuletusi, kuigi see tundub juba nii vanamoeline... Minu õdedel on lapsed ja tegelikult jätkamegi seda traditsiooni just nende pärast. Võib-olla siis, kui perekonnas poleks lapsi, poleks ka selliseid mänge. Tegelikult on see tore, sest meenutab lapsepõlve ja ehedat rõõmu. Ootasin omal ajal nii väga jõuluvana… Meil on traditsiooniks enne jõululauda istumist saunas käia ja vanasti käis jõuluvana sel ajal, kui lapsed saunas olid – pakid ilmusid kuuse alla. Vanaema rääkis, et koputati uksele ja seal oligi suur kott kingitustega.»

«Minu jõuluootus on aastatega väga palju muutunud. Väiksena ikka ootasin, millal päkapikud käima hakkavad ja panin susse aknalauale – selline õhin oli sees! Paistab, et nüüd on see kuidagi kommertsiks muutunud... Jõuluehted tulevad liialt vara poodi müüki ja minu jaoks rikub see õige meeleolu ära. Aga ilus on siis, kui Raekoja plats on tulesid täis. Kahju ainult, et lund jääb iga aastaga vähemaks...»

«Naudin väga seda, et saan koju minna ja mul on vaba aeg omade keskel olemiseks. Koguneme vanaema juurde, kindlasti on toas kuusepuu, kuigi kuuse koristamine on tüütu... Hakkame varakult koos süüa tegema, keegi ei kurda oma muresid – lihtsalt naudime üksteise seltskonda ja rõõmu.»

11. detsember 2015

Perekond vanalinnast

«Lapsepõlvest on eriti erksalt meeles just jõuluvana ootus ja tema ettearvamatu tulek. Jõulutundega seoses meenub aga esimesena kaetud laud. Kindlasti loovad meeleolu ka jõululaulud, traditsiooniline kirikus käimine ning natuke pühadeatribuutikat, nagu näiteks kuusk. Ja lumi peaks maas olema!»

10. detsember 2015

Ado

«Mitukümmend aastat tagasi juhtus minuga pühade ajal huvitav lugu. Jalutasin päeval pärast jõule üksinda metsateel, mis viib Esna alevist Esna mõisa. Mulle tuli vastu täiesti tundmatu mees, aga soovisime teineteisele häid jõule. Sadas vähest lund, üks suur lumehelves oli kukkunud mehe mantlikraele ning ta ütles mulle: "Tule võta see lumeräitsakas, see toob sulle õnne!". Nii ma siis talitasingi. Läksid aastad ja hakkasin arvama, et see kõik juhtus unes... Kuna pean päevikut, otsisin sealt tolle päeva sissekande üles – ei olnudki unenägu, oli tõesti keegi väga heasoovlik mees ja mulle kingitud lumeräitsakas tema mantlikrael!»

10. detsember 2015

Anželika ja Saša

«Armastame väga jõule! Koguneme terve perega, tähistame koos. Läheme läbi lumesaju vanalinna jalutama ja võtame kaasa hea tuju, ümberringi on kõik väga ilus... Tore on minna jõuluturule. Ootame juba jõule!»

9. detsember 2015

Anni

«Eks aeg muutub, aga lapsepõlvest pärit tunne jääb ikka alles. Jõulud peaks jääma positiivseks pühaks, olenemata sellest, et kogu aeg kaagutatakse, et need on jube hirmsad ja ostma peab kole palju. Aga see on ju enda teha, kuidas neid tähistad. Pühade juures on kõige olulisem oma lähedaste ja perega koos olemine. Seda aega tuleb võtta rahulikult.»

«Kõik lapsepõlve jõulumälestused on ilusad ja toredad. Meenuvad pimeduse ja valguse vastandumine ning hea lõhn toas. Oleme ikka lamba- ja hanepraadi ning piparkooke teinud – klassika! Jõuluootus tuleb jõulusöökidega.»

9. detsember 2015

Peaaegu täisealine noormees

«Need on minu esimesed täiskasvanuna mööduvad jõulud. Vanasti küsiti sõpradelt, mida jõuluvana kuuse alla tõi, aga nüüd on vanus juba selline, et küsitakse, mida keegi vanematelt jõuludeks sai. Ja võrreldakse siis kinkide kallidust…»

«Väikese poisina olid minu jaoks jõulude juures kõige olulisemad päkapikud. Jõuluvanasse pole ma kunagi uskunud, meie kodus ta ei käinud. Helistasin kord 1188 infoliinile, et uurida, mis päkapikkude telefoninumber on. Niipea, kui olin küsimuse esitanud, pandi toru hargile…. Kui katuselt tilkus vett ja piisad sulatasid akna all olevasse lumme auke, olin ma surmkindel, et need on päkapikkude jalajäljed. Mõnikord leidsin jõulukuul metsas jalutades kännu pealt komme – kuidas ned sinna said, jääb minu jaoks igaveseks armsaks müsteeriumiks... Päkapikkudesse ma usku kaotanud ei ole: nüüd tean, et minu omad töötavad Kalevi kommivabrikus ja panevad mulle ühte karpi terve jõulukuu jagu komme.»

8. detsember 2015

Shannon

«Praegune talv on minu jaoks esimene Euroopas. Ootan pikisilmi oma elu esimese lume nägemist! Ma pole kunagi varem lund näinud ja olen väga elevil!»

«Austraalias on jõulud keset suve, mis on Eestile täiesti vastupidine. Veedame pühi 30-40 kraadises kuumuses, kas õues või rannas. Jõulukingitusteks saadakse ujumistarbeid ning minnakse perega sõprade juurde, kellel on bassein. Sulistame kogu päeva ja grillime hiidkrevette nende jõuluroogade asemel, mida teie tunnete. Vahukommidega kakao jaoks on ilm liiga kuum, teeme jõululõunaks pigem salateid ja mereande.»

8. detsember 2015

Leili

«Jõulutunne on... selline armas pereringis olemine. Ma ei ole kunagi mõelnud, et mis tunne see nüüd täpselt on – see lihtsalt tekib koos jõuludega, kui lumi maha tuleb. Ja kui tulevad mustad jõulud, tuuakse kuusk ikka tuppa ning õige tunne tekitatakse kas või kunstlikult!»

«Kõik käib väga spontaanselt, aga nagu ikka, tähistan jõule pere keskel. Olen nii vana inimene, et sel ajal, kui mina laps olin, olid jõulud keelatud. Kardinad olid ees ja tõime salaja kuuse koju... Valdavalt kinkisime lihtsaid ja armsaid isetehtud asju, näiteks kootud sokke. Ostmisega ei mindud hulluks – asju tehti südamest südamesse. Usun, et nii on ikka praegu ka, et inimesed tahavad teistele rõõmu valmistada...»

07. detsember 2015

Miina

«Jõulud veedan perega, aastavahetuse sõpradega. Koguneme pere ja sugulastega 25. detsembril: mul on siis sünnipäev ning nõnda on jõulud ja sünnipäev koos. Kinke jagame 24. detsembril, päev hiljem saan neid veel lisaks. Kui väiksem olin, tähistasime ka advente, aga nüüd enam mitte. Meie juures jõuluvana enam ei käi, teeme üksteisele loosiga kinke – pereliikmeid peaks ikka nii palju tundma, et teada, mida keegi jõuludeks tahab.»

«Mina näiteks ei olnud eelmiste jõulude ajal kodus, olin vahetusõpilasena Hispaanias. Mulle saadeti sinna Eestist jõulukuusk: päris kuusk pakiti kartongist rulli sisse! Olin väga üllatunud, kui pakist kuusepuu välja tuli. Isa tegi küll nalja, et saadab mulle jõulukuuse, aga ma ei arvanud et ta seda tõsiselt mõtleb.»

07. detsember 2015

Ludvig

«Ootan juba jõule, unistusi ja igasuguseid asju... Seda, et unistused saaksid teoks... Eelmistest jõuludest mäletan, et hoopis minu vend oli jõuluvana! See mõjus natukene kurvalt, aga olen üle saanud. Kõik on hästi!»

06. detsember 2015

Kristi ja Marianna

Marianna: «Minu eredaim mälestus jõuludest on see, kuidas vanaisa jõuluvana mängis. Ütles, et läheb prügi välja viima ja korraga tuli jõuluvana. Ühel hetkel kukkus tal aga habe ära ja ma sain aru, et see on ju hoopis vanaisa, mitte jõuluvana... Olin siis 5-aastane ja sain teada, et jõuluvana ei olegi olemas.»

Kristi: «Mul on kusjuures sarnane lugu. Ema ütles, et isa läks jõuludeks ära, sest tal oli tööalaseid asju ajada. Jõuluvana tuli ja oli kuidagi väga isa häälega... Ma ei saanud millestki aru, ent vanemad õed naersid, sest nemad teadsid. Olin siis samuti 5-aastane.»

«Neid jõule ootame juba väga, et saaks lähedastega rohkem koos olla.»

06. detsember 2015

Esin ja Aydn

«Oleme pärit Türgist. Me ei kasvanud üles kristlikus kultuuriruumis ja pole seega jõulutundega harjunud. See on meie esimene aasta Eestis, mistõttu ei ole veel jõuluhõngu tunda ega oodata osanud, ent kahtlemata on see hea aeg lõbutsemiseks.»

«Jõulušokolaadid ja -kommid poelettidel meeldivad. Ja piparkoogid! Need on väga maitsvad! Jõuludeks läheme lähedastele Türki külla ja võtame piparkooke kaasa.»

05. detsember 2015

Valentina

«Jõulude koha pealt... No ma ei ole veel Raekoja platsil käinud. Nüüd lähengi sinna, siis räägime edasi, mis seal enne ikka rääkida! Aga esiteks – minu vanuses – kõikidele tervist! Enne ja pärast jõule – ikka kõikidele tervist!»

«Pühi tähistan nii jaanuaris kui detsembris. Mul on pooled sõbrad eestlased, teised venelased ja käime jõulude paiku ka Saksamaal, kus elab minu tütretütar.»

Mis on jõulude juures kõige olulisem?

«Kingitused! Ma olen vana, aga tarvitan ikka kreeme ja prantsuse lõhnu – lapsed kingivad. Kõiki teisi asju mul on, aga just parfüümi tahaks...»

05. detsember 2015

Jorge

«Olen pärit Lõuna-Ameerikast, Tšiilist, kus on jõulude paiku väga palavad ilmad. Traditsiooniliselt minnakse pühade ajal perega randa pidutsema. Siin on muidugi kõik täiesti teistmoodi... Tulin Eestisse elama ning olen siiani lummatud lumest, mis talvel maha sajab. See on tõesti ilus ja tekitab jõulutunde.»

04. detsember 2015

Frank ja Elvis

Frank: «Eelmistel jõuludel olin perega tädi juures. Nagu ikka  – söömine ja kingituste vahetamine.»

Elvis: «Mina olin viimaste jõulude ja aastavahetuse ajal hoopis perega Tais. Ka sooja päikese all tekkis jõulutunne, mis sellest, et  õues suur suvi – kui 80 eestlast kokku saavad, siis tekib ikkagi õige tunne. Sai üks restoran reserveeritud ning mere pealt aastavahetusel saluuti vaadatud... Minu suureks üllatuseks tähistatakse ka Tais jõule!»

Frank: «Jõulude juures on kõige olulisem hapukapsas ja mädarõigas!»

Elvis: «Üldiselt on elu jooksul ikka pere seltsis jõule veedetud ja lammas peab kindlasti laual olema, samuti verivorst, õlles hautatud hapukapsad, mädarõigas, sinep ning muu selline. Sel aastal ei oskagi ma kingituseks midagi soovida… Sooviks, et maailmas asjad paremini sujuksid ja inimestel südames rahu oleks.»

Frank: «Mul ka konkreetset asja meelde ei tule.»

Elvis: «Et sõpradel ja lähedastel hästi läheks. Endal ka!»

Frank: «Jah!»

Elvis: «Pärast Pariisi rünnakuid võiks inimestel ju teistsugune mentaliteet tekkida...»

04. detsember 2015

Paarike vanalinnast

«Tunneme pühadest rõõmu ja nii ta läheb aastast aastasse. Jõuludega seoses meenub ennekõike see, et stagnatsiooni ajal ei tohtinud kirikusse minna, aga meie perega läksime ikkagi ja seetõttu oli tunne väga ärev...»

03. detsember 2015

Björn

«Jõulud on ilus traditsioon, aga vahel unustatakse ära, miks neid peetakse – kõik on liiga kaubanduslikuks muutunud. Pühad ei ole ju ainult mittevajalike kingituste ostmine, et olla lähedaste jaoks hea... Oma kallitele tuleb teistmoodi tähelepanu pöörata, õnne ei saa osta. Olen pärit Rootsist, kus jõulukingituste tegemisest on kohati saanud võistlus selle üle, kes ostab kõige kallimad ja eksklusiivsemad kingitused. Tõesti liiga kommertsialiseerunud.»

03. detsember 2015

Gerli

«NUKU muuseumis tekib jõulutunne varem kui mujal, sest detsembris on meil majas kolm korda päevas jõuluetendused. On ka kuusk ja jõulutuled ning teemakohased lavadekoratsioonid, mis annavad palju juurde. Minul tekitab jõulutunnet muusika! Võib-olla tulevad sel aastal väikesed päkapikud enne etendusi ka muusika saatel esinema...»

02. detsember 2015

Kaja

«Väiksena sai ikka metsast jõulupuud toomas käidud. Tavaliselt panen kuuse juba esimesel advendil üles. Aga jõulude juures meeldib kõige enam perega koos olemine ning küünlavalgus.»

«Jõuluasjade varajane müük on natuke tüütu. Kui pühad päriselt käes, on meeleolu juba justkui häiritud. Samuti on traditsioonid muutunud, aga sõltub paljuski ka sellest, kuidas ise tunned.»

02. detsember 2015

Daam käsitööpoest

«Meie teeme üksteisele selliseid jõulukingitusi, mis on praktilised ja vajalikud. Uue aasta puhul teeme samuti kingitusi, aga need on pigem väikesed – nipet-näpet, nagu öeldakse. Kuna pere on kakskeelne, tähistame kõiki pühi: peame maha kahed jõulud ja võtame vastu kaks uut aastat, iga kord katame ka laua. Uusaasta ilutulestikku laseme aga ainult ühel korral – meil on Eesti küla ja austame nende rahu.»

«Samuti on meil selline perekondlik traditsioon, et kirjutame igaüks oma uue aasta soovid üles – siis saame järgmise aasta lõpus võrrelda, kes mida teha jõudis ja mis täide läks. Ikkagi uhke tunne, kui aasta pärast mingeid saavutusi ette on näidata. Aga kui täide ei lähe, siis ka ei kurvasta – mis seal ikka, tuleb uus aasta ja uued lubadused.»

01. detsember 2015

Johanna ja Martti

Johanna: «Jõulud on vaikne aeg pere keskel, stressivaba periood koos maitsva toidu ja traditsioonidega. Oleme ise pärit põhjapoolsest Soomest ja seal on jõulude ajal väga pime. Kõik justkui mattub tihedasse lumme ja vaikusesse ning läheduses pole ühtegi autot mürisemas, on lihtsalt palju lund, küünlavalgust ning rõõmu maitsvast jõulutoidust...»

Martti: «Mulle tundub kohati, et jõuluasju hakatakse igal aastal aina varem poodides müüma, kuigi väljas pole ju jõule – rohigi veel mõnes kohas roheline ning lehed puudel.»

Johanna: «Mulle meeldib kingitusi teha, ent liiga palju jõulukingitustele rõhumist rikub meeleolu. Need pühad plaanime veeta lastega kodus ja võib-olla tulevad ka vanavanemad külla.»

01. detsember 2015

Kristina

«Mul on suur perekond ja igal aastal on meil sama jõulutraditsioon, nimelt sõidame kõik koos maale. Istume akna alla, haarame köögist kuumad joogid kaasa, vaatame, kuidas lund sajab ning tunneme enda ümber soojust. Vahel mängime ka ühiselt mänge ja kutsume sõbrad külla. See on nii tore!»

30. november 2015

Lily

«Meil on selline traditsioon, et kogu pere tuleb kokku: õed-vennad, nende lapsed ja lapselapsed. Igaüks valmistab kodus midagi süüa, lepime kokku, kes teeb magusat ja kes soolast. Enne jõululauda käime kirikus, see on vabatahtlik, aga kindlasti tuleb käia surnuaias ja lahkunud lähedastele küünlad süüdata. Kui on lund, on meie Alatskivi surnuaed ja kirik nii ilusad! No ja seejärel tulebki suur söömine ja pärast ikka jõuluvana, kellele on vaja salme lugeda – kes on laisk, see loeb raamatust, aga üldjuhul on lapsed koolis midagi selleks puhuks selgeks õppinud. Meie peres tuleb ikka lugeda, muidu kingitust ei saa! Aga meil on üks väimees soomlane ja neil ei ole sellist traditsiooni. Esimesel aastal oli ta väga šokeeritud sellest, et midagi peab tegema, et pakki saada. Nüüd on ta ära harjunud.»

30. november 2015

Benjamin

«Vara veel jõulutundeks! Aga jõulumuusika ja -šokolaadid poes meeldivad küll, kõik meeldib. Juba ostsin pardi, hakkan seda tasapisi valmistama. Jõuludeks valmistuvad lapsed, mina lähen neile lihtsalt külla.»

29. november 2015

Paarike Telliskivi Loomelinnakust

Neiu: «Lähme jõulude ajal vanemate juurde ning sööme hapukapsast, verivorsti ja kartulit, avame kingitusi, loeme luuletusi – selline traditsiooniline värk. Kohe tuleb luuletus ka meelde: «Mina olen pisi-pisi, ära minult salmi küsi!»»

Noormees: «Mina arvan, et parim kingitus on praktiline.»

Neiu: «Mulle jällegi tundub, et parimad kingid olid lapsepõlves mänguasjad... Nüüd ongi vist nõnda, et kui midagi vaja, siis ütled jõulude ajal vanematele ja nemad ostavad. Meil on kombeks teha pühade ajal suur koosviibimine ja sööming koos lauamängudega. Jõulude ajal tuleb alati ka aega leida, et ikka mõlema pere juures ära käia. Muidu on selline rahulik aeg – ehime toa ära, süütame küünlad. Üritame jõuludel võimalikult vähe töö peale mõelda ja rohkem puhata. Sel aastal sooviks töölt vaba päeva, sest kõik ju tahavad pühi vabaks saada.»

Noormees: «Oh! Ma pole selle peale veel mõelnudki!»

29. november 2015

Tanja

«Olen pärit Venemaalt ning viibin suurema osa ajast seal. Üks traditsioon, mida Venemaal ja ka kõikjal Euroopas märganud olen, on hõõgveini joomine – minu jaoks on see jõuluasi. Siin külma käes seistes veel jõulutunnet ei ole, aga arvan, et õige tunne tekib umbes detsembri alguses.»

28. november 2015

Ferdinand

«Ausalt öeldes ei ole veel jõulutunne peale tulnud. Tuleb siis, kui pimedaks ja lumiseks läheb, vot siis on kohe õige meeleolu! Jõuluväljapanekud toovad novembris kaasa pigem negatiivse efekti – kui jõule pole, siis mis nad müüvad neid asju!»

Kuidas keskajal jõule tähistati?

«Keskajal oli selline tore pühak nagu Püha Nikolaus, kelle auks on meil Tallinnasse Niguliste kirik ehitatud. Ta oli kaupmeeste ja meremeeste pühak ning tõi kaugetelt maadelt inimestele kinke. See oli ilus komme.»

28. november 2015

Ele

«Kõige tähtsam on, et jõulude ajal oleks lumi maas, muidu ei ole õiget tunnet. Aga ka mustad jõulud on ikkagi jõulud! Kui pühade ajal laste juurde lähen, võtan omatehtud sealiha ja hapukapsad kaasa. Ja see, et poes on juba erinevad jõuluväljapanekud, -šokolaadid ja -maiustused müügil, on ikka pigem tervitatav, sest tekib väike ootusärevus.»

«Praegu on mul esimest korda ostukorvis verivorstid: selline jõulueelne tunne on, et võiks juba teha ja ära proovida, sest siis tean, millised jõululauda võtta.»

27. november 2015

Lea

«Kui linn on ehteis, tekitab vaateakende visuaalne pool sooja tunde. Mul on meeles, kuidas vanasti tehti vanemate töökohtades lastele nääripidusid ja minagi olin isa tööjuures peol, kui ta järsku ära kadus. Kõndisin ringi, aga isal oli selline eriline hääl… Läksin siis muidugi seda häält kuuldes uksest sisse ja nägin, kuidas talle jõuluvanariideid selga pandi... No siis oligi see suur saladus teada ja ma ei tohtinud sellest oma neli aastat nooremale vennale rääkida.»

27. november 2015

Liisi

«Minu arvates tuleks perekonda iga päev väärtustada, mitte ainult jõulude ajal. Pere on mulle  väga tähtis ning ema minu parim sõber: helistame ja räägime, hoiame kontakti. Aga jõulud on viimaste aastatega oma tähtsuse kaotanud, nad on väga materiaalseks muutunud. Kõik on raha peale välja läinud ja kaubanduskeskused panevad juba augustis jõuluasju välja.»

Päris kargeks on läinud, aga sõidad endiselt velotaksoga. Millal teil tööhooaeg lõppeb?

«Sõidame nii kaua, kui tahame. Võib-olla siis lõpetame, kui lumi maha tuleb. See töö meeldib mulle väga, sest olen iseenda boss – see on minu äri, teenin kogu raha endale ja maksan vaid velotakso eest renti. Olen alati tahtnud sellist tööd, kus saan ise kõige eest vastutada. Ka kliendid on väga toredad ja neid jätkub isegi külmal ajal, iseäranis nädalavahetuseti ja öösiti. Oleme sadamate juures, sest vanalinnas ei tohi enam sõita, aga aeg-ajalt lähen sinna ikkagi. Arvan, et velotaksode sõidukeeld vanalinnas on tegelikult kõigi jaoks negatiivne.»

26. november 2015

Neesi

«Jõuludega meenub esimesena mahe küünlavalgus, mis tekitab sooja tunde. Vanasti olid ikka päris küünlad, mitte elektriküünlad nagu praegu. Kui ümbruskonnas oli pime ja need põlesid, siis oli see ikka väga ilus...»

«Mulle ei meeldi sugugi, et jõuluasju on hakatud müüma liiga vara – see on sobimatu ja lõhub jõuluatmosfääri.»

26. november 2015

Kadri

«Jõulutunnet on mitut laadi. Poes töötades tekib algul negatiivne jõulutunne: meil on vaja väga palju lisakaupu välja panna, enamjaolt on nendeks maiustused ja suured jõuluaja väljapanekud. Aga positiivne jõulutunne tekib siis, kui inimesed lähevad natuke lahkemaks, ega ole enam nii kurjad nagu tavaliselt... Kui suurem paanika on mööda läinud, siis soovitakse häid jõule.»

«Novembri alguses inimesed pigem jõuluväljapanekuid ei tervita. Huvi tunnevad, aga paanilist ostmist veel pole. Ostma hakatakse novembri teises pooles ja kindlasti esimese advendi ajal.»

25. november 2015

Anneli

«Minul jõuluootust ei olegi, olen värske lillepoe omanik ja pühade-eelsel ajal on käed-jalad tööd täis, sest tulevad erinevad jõulukaunistuste tellimused. Inimesed üritavad viimasel hetkel koju mingeid huvitavaid sisekaunistusi leida – ei tahetagi enam traditsioonilist jõulupuud, vaid hoopis pohlaokstest kuuske või mõnd muud ägedat kompositsiooni. Siis, kui pühad läbi, saan aja maha võtta ja rahulikult olla.»

«Jõulud on ikka rohkem laste teema. Elasin aastaid USA-s ja harjusin nii ära, et jõulud ei seostugi enam kodu ja perega, vaid kommertsiga, aasta suurima läbimüügiga. Teemakohaseid kaunistusi ja vitriine näen läbi professionaalse prisma – kes midagi ägedat ja uut jõuluteemalist teinud on.»

«Kirikusse mina oma jalga ei tõsta, kuigi kunagi hästi ammu kord jõulude ajal käisin... Aga surnuaeda läheme igal juhul, paneme küünlad põlema, sest seal on ju omad.»

25. november 2015

Martin ja Meril

Meril: «Meil olid möödunud jõulud hoopis teistsugused. Olime äsja kolinud ning põhimõtteliselt olid toas vaid diivan ja valge jänes. Sel aastal on juba rahulikum.»

Martin: «Arvan, et parim jõulukink on koosviibimine.»

Meril: «Küll Sa oled romantiline... Tegelikult on parim hoopis toit – hapukapsas ja jõulupraad!»

24. november 2015

Raivo

«Minul tulevad selles majas juba seitsmekümnendad jõulud! Olen terve elu siin elanud, kuigi eks see jõulupidamine on ajaga tunduvalt vaiksemaks muutunud... Poes hakkab juba suvel kaubandustrall pihta, sealt saab kõike. Vanasti oli nii, et kui ema õmbles jõuludeks papud jalga, siis oli äge. Ja meil oli kogu aeg kuusk laeni. Aga enam ei viitsi, eks kuusk ajab okkaid ka, mistõttu on meil viimastel aastatel ainult väikesed jõulupuud olnud. Toon kuuse tuppa laste ja lastelaste pärast. Noh, tegelikult natuke ikka enda pärast ka...»

«Nõukogude ajal ei tohtinud jõule pidada, aga nii palju, kui mina mäletan, oli meil igal aastal jõulupuu – me polnud pabistajad või mingid punased parteilased. Isevärk oli asjade hankimisega: enne jõule ei olnud näiteks küünlaid saada, lihtsalt ei lastud müüki, pidid ise «organiseerima». Tegime mitu head aastat ka kodus verivorsti, siis oli jälle jamamine, et kuskohast verd ja soolikaid saada. Õnneks olid lihakombinaadis tutvused.»

24. november 2015

Anje

«Arvan, et eestlastel ja lätlastel on sarnased jõulutraditsioonid. Mida meie perega eelmisel aastal tegema hakkasime, on isetehtud kingitused. Mulle tundub, et see tava muutub üha populaarsemaks, sest inimesed ei taha enam jõulude ajal palju raha kulutada. Sel aastal teeme peigmehega pestokastet ja paneme selle väikestesse purkidesse. See on midagi uut!»

23. november 2015

Rein

«Jõuludega seotud mälestusi on palju just lapsepõlvest. Tavaliselt hakkas põhitegevus peale nii 20. detsembri paiku: kappidest toodi välja kaua aega tagasi ostetud kuuseehted, mida igal aastal sai traditsiooniliselt jõulupuule riputada. Meenub toitude ettevalmistamine, piparkoogilõhn ja väike diivanilaud, mille taha kogu pere kogunes, laual sink, kali ja küünlajalg ning kõrvus vanaaegsed kirikulaulud... Jõulud olid seesmine tunne, sest nõukogude ajal ei lubatud sellist kombestikku väliselt näidata.»

23. november 2015

Ljudmilla

«Eestis elades hakkasin jõulupühi tähistama pärast 20. detsembrit, seejärel tuleb uus aasta ja rahvuslikud pühad. Jõulutunne tekib päeval, mil Raekoja platsi jõulukuusk tuuakse, vahel vaatan pealt, kui see juhtub. Mulle meeldib, kui poes on jõuluasjad varakult müügil, sest kuigi näib, et jõuludeni on palju aega, käivad inimesed ju tegelikult tööl ning kinkide ostmine võtab aega. Sellega läheb ikka ja alati kiireks.»

22. november 2015

Katri ja Olavi

Katri: «Mulle meenub, kuidas tahtsin oma perele kingitusi teha, aga polnud piisavalt raha. Nii ma siis mõtlesin, et ei saagi jõule pidada... Aga minu tarkus sellest kõigile: ärge pidage vajalikuks teha kalleid kingitusi, vaid tehke neid ise, oma kätega. Ja armastage oma lähedasi, võtke nende jaoks aega.»

Olavi: «Mina tegin kord jõulude ajal pahandust. Nimelt olid emal nõukogude ajal suured ja haruldased kuuseehted, hästi kõrgel puu otsas. Ja ma suutsin selle kuuse ümber ajada – ehted muidugi purunesid. Mäletan seda siiani.»

22. november 2015

Valli

«Kui  linn on juba tuledesäras, siis see loob küll jõulutunde. Eriti ilus on siis, kui lund sajab. Meie oleme peres üldse ära jätnud need suured kingid – naudime seda, et saame kodus olla. Tuba on soe ja teeme ühiselt jõulutoite: sülti, verivorsti. Nii hea! Mina külas ei käi, olen ikka kodus.»

«Väiksena olid jõulud kuidagi erilisemad: mäletan isa toodud maast laeni kuuske, präänikuid ja kuuse ümber tantsimist. Praegu on teisiti – võtad kunstkuuse. Ja siis muidugi kõik kaup, mis liiga vara müüki tuleb, jõulutoodete reklaamid novembrikuu alguses... Arusaamatu, puhas äri. Tunnen, et olin nooremast peast ikkagi jõulude üle rõõmsam...»

21. november 2015

Kadi ja Kaido

Kaido: «Päev enne jõule tekib õige tunne. Praegu küll veel midagi ei ole.»

Kadi: «See on vaieldav. Kui esimesed jõuluvidinad poodi müügile tulevad, siis on juba kerge tunne, et okei, nüüd peaks hakkama kingituste peale mõtlema... Aga minul tuleb õige jõulutunne ikka siis, kui lumi maas, verivorsti lõhn ninas ja saab mandariine pugida. Mida me tegelikult juba ka tegime!»

Kaido: «Jah, täna sõime ühe mandariini ära. Jõulud tulid kohe meelde!»

21. november 2015

Ingram

«Me saame nendeks jõuludeks koera – nüüd, kui esimene laps on saanud 12- aastaseks. Oleme sellest kaua unistanud.»

«Tegelikult tahaks väga, et üldist jõulumeeleolu suudetaks eraldi hoida selle materiaalsest küljest. Kas või oma lapse peale mõeldes: kui talv tuleb, ütleb ta, et nii ootab jõule, kuna tahaks juba asju saada... Ja see on ju kurb! Oleks vahva, kui neid külgi saaks kuidagi eristada. Aga jõulud on justkui rahaga seotud tähtpäev, muud väärtust nagu polekski... Leian, et hetkel on selline perekondliku koosolemise väärtusega püha Eestist täiesti puudu. Minu vanavanemad on näiteks väga toredate traditsioonidega, aga nemadki annavad ühiskondlikule survele alla ja ostavad asju...»

«Tavaliselt kaasnevad jõuludega ka erinevate suurkorporatsioonide reklaamikampaaniad uutest turule tulnud asjadest. Laste pealt on seda eriti hästi näha: mida iganes, kas või legosid ja sinna juurde kuuluvad vidinad reklaamitakse nii, nagu oleks need eluks vajalikud. Firmad kasutavad jõule oma kaupade müümiseks ja lapsed on ju kõige vastuvõtlikum grupp...»

20. november 2015

Anna ja Olga

Anna: «Olin 10 aastat välismaal ja viibisin seega kaua aega perest eemal, ka jõulude ajal. Leian, et peaks ikka perega koos olema, kui vähegi saab.»

Olga: «Alati võib olla põhjuseid, miks ei saa perega koos olla. Ka mina ei olnud eelmistel jõuludel perega koos, kuid ma ei saa öelda, et nad seetõttu väga kurvastasid – läksid hoopis reisile. Parim asi, mida jõuludest mäletada, ongi lapsepõlv, mil sai jõuluvana oodatud, just see tunne ja ootus... Venemaal tähistame kõigepealt uut aastat ja alles siis jõule.»

Anna: «Arvan, et jõulud on aeg, mil saad teha asju, mis sulle meeldivad: olla koos perega, minna reisile.  Neil jõuludel tahaks minna puhkusele Soome või laevaga Stockholmi. Kõige hullem, mis jõulude ajal juhtuda võib, on avastada, et hoopis sinu isa on jõuluvana...»

Olga: «Mulle meenub naljakas lugu. Ema valmistas jõuluõhtul köögis süüa ning oli meeleolu loomiseks laual küünlad süüdanud. Järsku aga süttis lauakate põlema ja jooksime kõik seda kustutama, viskasime vett lauale, et leek kustuks. Nii meie jõululaud põlema süttiski, aga kuna olime eelnevalt kõhud täis söönud, siis polnud suurt muret.  Nüüdseks on sellest saanud nali terves perekonnaringis.»

20. november 2015

Erkki

«Arvan, et jõulutunne tekib siis, kui märkad, et inimesed hakkavad kuidagi sõbralikumaks muutuma... Kõik algab sellest, kui jõule hakatakse turunduslikult näitama. Ühest küljest see mulle ei meeldi, aga... Arvan, et see õige aeg, kui tõeline jõulutunne tuleb, on kuskil detsembri alguses, kui läheb pimedaks ja inimeste vajadus läheduse ja soojuse järele suureneb. Kui kõik läheb külmemaks ja väljas pimedamaks, muutuvad ka inimesed üksteise suhtes soojemaks.»

20. november 2015

Paul

«Inglismaaga võrreldes on siin jõulude kaubanduslik pool isegi hästi tasakaalus. Ent kui mõtlen Inglismaa jõulude tähenduslikkusele, siis on see lihtsalt väsitav... Oktoobri alguses on poed juba jõuluasjadest pungil – nii juhtubki, et inimesed unustavad, et jõulud pole vaid kingitused ja ostlemine. Kunagi oli kõik palju lihtsam, nüüd on lapsed justkui ära hellitatud selles jõulutuhinas ja kingitustemeres... Ometi pole nad õnnelikud, kasvades liialt kiiresti välja väikestest jõulusaladustest nagu päkapikud ja jõuluvana. Meil oli lapsepõlves kombeks panna sokid voodi alla, et saada õunu, apelsine ja komme ning jõuludega kaasnesid alati ka kindlad filmid nagu  «Üksinda kodus» ja «Imeline elu».» 

«On arusaamatu, miks ei olda aastaringselt üksteise vastu lahked. Tundub nagu avastataks alles jõulude ajal omadus olla hea nii kodutute kui lähedaste vastu. Inimesed on muutunud kõige suhtes kahtlevaks ja kartlikuks, nad ei usu võõra headusesse. Näiteks meenub, kuidas pakkusime jõulude ajal restorani tulijatele esimese asjana tasuta sooja teed ja kohvi ning saime reageeringuks: «Miks te tasuta pakute, kindlasti maksame hiljem selle eest topelt!».  Ma ei mõista seda mõtlemist. Inimesed ei tea enam, mida uskuda, sest ümberringi on nii palju infot. Kohati näib, et elu kõige lihtsamad ja olulisemad asjad unustatakse ära, näiteks see, kuidas elada reaalses maailmas ja armastada oma elu.»

«Muidugi  ei seostu jõulud kõigile ilusate mälestustega. Mõnede jaoks on see nagu kurb plaat, mis meenutab oma viisiga igal aastal midagi, mida ei tahaks mäletada...  Sageli ei istuta Inglismaal enam jõulude ajal  kodus hubases pereringis – et vältida toidutegemist ja kõiki muid kohustusi, minnakse restorani, kus kõik tuleb iseenesest lauale. Jõulud on justkui kohustus teha kingitusi, teha süüa... Kohustus! Aga otsitakse lihtsamaid lahendusi. Inimesed tahavad jõuludest teha midagi väga erilist ja püüavad liiga palju, aga kui üle pingutada, ei olegi tulemus parim – lihtsus on võti.»

20. november 2015

Poiss

«Jõuluajal kirjutan kirju sellest, mida soovin ja panen need kirjad kuuse alla. Sel aastal tahaksin saada mängukonsooli või uut telefoni. Uue aasta võtame vastu vanaema juures, läheme vanaisaga metsa ja võtame kuuse maha, mida pärast koos kaunistame. Jõulude ajal esinen ka koos ema rahvalauluseltsiga, käime jõulu­- ja uusaastaetendustel. Mulle meeldib et sel ajal saab süüa palju komme ja mandariine, vahel küpsetame emaga koos pirukaid. Jõuluvana olen näinud ainult kaubanduskeskuses, lugesin talle luuletusi. Loodetavasti ma ikka saan selle mängukonsooli...» 

20. november 2015

Mihkel

«Nii kaua kuni lund ei ole, ei ole ka õiget jõulutunnet. Me seisame praegu keset kivi ja halli, nii et pole veel midagi.»

Aga kui tulevad mustad jõulud, kas siis ei tekigi jõulutunnet?

«Ei, nii hull ei ole. See on kõik kinni inimestes, kes sind ümbritsevad.  Jumala eest, kui on ikkagi perekond koos, õiged toidud ja õige meeleolu, siis võib ka musti jõule pidada! Jõuluootus on täiesti realistlik asi. Kombinatsioon sellest, et tead, et asi on tulemas. Sellest, et toimuvad jõulukontserdid või kokkusaamised sõpradega ja see annab õige tunde. Loomulikult ka klassika – piparkoogilõhn, mandariinid ja glögi. Isegi glögi hooaeg pole veel alanud!»

20. november 2015

Marten ja Siret

Marten: «Tahaksin jõuluvanalt Xbox-i... Jõululuuletust veel pole, aga küll ma õpin.»

Siret (Marteni ema): «Meil kunstkuuske ei ole, ikka päris. Oleme jõululaupäeval perega, katame laua ja mõne teise päeva veedame sugulastega. Ühel aastal sain endale jõuludeks hambad! Mul oli üks vanatädi, kes kinkis karbikese, kus sees igasugused katkised ehted ja üksikud kõrvarõngad. Seal olid ka hambad, kelle omad – ei tea. Ta mõtles, et minul kui tütarlapsel võiks ikka olla vanu ehteid, et saaksin oma nukke kaunistada. Pärast viskas ema need hambad lihtsalt minema...»

Kust on Eesti inimesed pärit?