Andmekaitse ei sekku meediasse jõudnud eratülidesse

Andmekaitse inspektsioon avaldas juhised, kuidas pidada võlglaste nimekirju

FOTO: SCANPIX

Andmekaitse inspektsioon avalikustas täna juhised, mis selgitavad, millistel juhtudel neil on õigus sekkuda meedia tähelepanu alla sattunud tülidesse, sealjuures on välja toodud ka, millest juhindub asutus näiteks poliitikute puhul.

«On oluline rõhutada, et seadus lubab ajakirjanduslikul eesmärgil ülekaaluka avaliku huvi korral isikuandmeid avaldada ka ilma asjaosaliste nõusolekuta,» ütles andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep juhiste sisu kommenteerides, lisades, et ajakirjandusliku eesmärgi all peetakse silmas ideede ja informatsiooni levitamist, mis aitavad edendada debatti demokraatlikus ühiskonnas.

«Need on teemad, mis on avaliku huvi orbiidis,» lisas Peep, viidates, et see käsitlus tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, mille kohaselt pelk uudishimu aga ei ole veel avalik huvi. «Seega ajakirjandusvabaduse kaitse ei laiene avalikkuse uudishimu rahuldamisele kellegi eraelu detailide osas,» sõnas inspektsiooni peadirektor.

Küll aga on juhistes selgelt välja toodud, et andmekaitse inspektsioon ei sekku siis, kui avvalikustatakse poliitikute, kõrgete riigi- ja omavalitsusametnike, ärimeeste, ajakirjanike, ning teiste avaliku elu tegelaste – sportlased, meelelahutustöötajad, teised end ise oma käitumisega avalikkusele eksponeerivad isikud – ning avaliku huvi orbiidis olevate – näiteks kohtunikud, advokaadid – andmeid.

«Lisaks sellele, et nende tegevus on avalikkuse huviorbiidis, on neil tavaliselt olemas ka kõik võimalused ja teadmised enda huvide kaitseks tsiviilkohtus, kui avaldatu ei peaks vastamaajakirjandusele esitatud nõuetele,» seisab juhistes. Küll aga tulenevalt EIK praktikast ei õigusta üksnes avalik huvi poliitiku vastu tema lähedaste kohta andmete avalikustamist, kuid võib eeldada, et sellistel inimestel on olemas oskused ja võimalused enda õiguste kaitseks.

Asutus märgib, et paljudele võib tulla üllatusena, et ka andmekaitse inspektsioon on korrakaitseseaduse tähenduses korrakaitseorgan, mistõttu tuleb inspektsioonil oma tegevuses lähtuda ka korrakaitseseadusest. Nimetatud seadus aga seab üsna konkreetsed piirangud eraõiguslikesse suhetesse, nt inimeste vahelistesse eratülidesse sekkumisel – seda silmas pidades on juhises kirjas ka olukorrad, kus inspektsioon tõenäoliselt ei sekku.

Inspektsioon ei sekku, kui andmete avaldamise vastu protesteerivad kurjategijad, kahtlustatavad ja süüdistatavad. Sekkumist saavad siin õigustada ainult mõninga konkreetse juhtumi väga kaalukad asjaolud, näiteks alaealise huvid.

Inspektsiooni juhendamaterjal käsitleb meediavaidlustesse sekkumise kriteeriume, kui asi puudutab isikuandmete avaldamist. Siinjuures peab asutus silmas andmete avaldamist nii ajakirjanduses – päeva- ja nädalalehed, ajakirjad, televisoon, raadio – kui ka sotsiaalmeedias – suhtlusvõrgustikud, netifoorumid, blogid.

Inspektsiooni sõnul on antud teave mõeldud kõigile, kes tunnevad, et nende isikuandmeid on meedias õigusvastaselt avaldatud ja kaaluvad vaidluse lahendamisse kaasata ka andmekaitse inspektsiooni. Juhises kirjeldatakse, millal inimesel on õigus nõuda isikuandmete avalikustajalt andmete avalikustamise lõpetamist ja millal seda pole mõtet teha.

Juhise lõpuosas kirjeldatakse ka meedia suhtes rakendatavaid meetmeid ning seda, mida inimene ise saab enda kaitseks teha.

Andmekaitse inspektsioon sekkub suure tõenäosusega meedias isikuandmete avalikustamist puudutavatesse juhtumitesse siis:

  • kui olukord nõuab kiiremat tegutsemist, kui seda võimaldab tsiviilkohtumenetlus,
  • kui abi palub inimene, kes on abitus või eriliselt haavatavas seisundis ning ei saa ise enda õigusi kaitsta,
  • kui tegemist on alaealisega,
  • kui tegemist on tõeliselt delikaatsete isikuandmetega,
  • kui rikkumine puudutab suurt hulka inimesi või on korduv,
  • kui avalikustatakse raske õigusrikkumise teel saadud andmeid või on avalikustamine ise raske õigusrikkumine.
Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back